/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2018/12/10/11643908t1hda9b.jpg)
Ülemaailmsed aktsiaturud alustasid nädalat langusega, sest investorid on endiselt ärevad USA ja Hiina suhete suhtes, kus pingeid krutib üles Huawei finantsjuhi jätkuv kinnipidamine Kanadas.
Hirm USA ja Hiina suhete pärast tõi aktsiaturgudele taas languse, naftahinnad tõusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasia kauplemispäeva alguses langesid S&P futuurid 0,8 protsenti ja Dow futuurid samuti 0,8 protsenti. MSCI Aasia indeks väljaspool Jaapanit kukkus 1,4 protsenti viimase kolme nädala kõige madalamale tasemele. Shanghai Composite indeks langes 0,8 protsenti ja Lõuna-Korea Kospi indeks 1,1 protsenti.
Jaapani Nikkei indeks alustas valusa 2,3-protsendise langusega. Nikkei languse taga oli paljuski ka Jaapani kolmanda kvartali viletsad majandustulemused, sest saareriigi majandus tegi viimase nelja aasta suurima kvartalipõhise kahanemise. Ka Jaapani majandushädade taga on hetkel paljuski USA ja Hiina pinged.
Wall Streeti suuremad indeksid lõpetasid reedese börsipäeva kõik üle kahe protsendiga languses, tehes nii oma suurimad nädalased kukkumised pärast möödunud märtsi.
USA kaubandusminister Robert Lighthizer ütles pühapäeval, et kui Hiina ei jõua 2019. aasta esimeseks märtsiks Washingtoniga kokkuleppele, kehtestab Trump uued imporditollid. Hiina asevälisminister Le Yucheng hoiatas omakorda pühapäeval USAd, et Huawei finantsjuhi Meng Wanzhou vahistamisega võivad kaasneda «tõsised tagajärjed».
USA süüdistab Mengi Iraani majandussanktsioonide rikkumises. Kanada kohus teatas reedel, et Meng kasutas süüdistuse järgi Huawei tütarfirmat Skycom, et Hiilida mööda Iraanile kehtestatud sanktsioonidest aastatel 2009 ja 2014. Prokuröride sõnul eitas Meng USA pankuritega kohtudes, et Skycomil on sidemed Huaweiga.
Naftahinnad läksid taas tõusuteele, sest naftakartell OPEC suutis reedel liikmetega kokku leppida naftatootmise kärpimises, mille järgi vähendatakse tootmist alates jaanuarist 1,2 miljoni barreli võrra päevas. Naftahindade mõõdupuuna kasutatava Brenti toornafta hind tõusis 0,8 protsenti hinnale 62,13 dollarit barreli kohta.
Erinevalt Brentist jätkas USA WTI nafta aga langust, kukkudes hinnale 52,50 dollarit barreli kohta ehk 11 senti.