Vallad flirdivad tselluloositehase mõttega edasi (12)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
9. detsember 2018, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi valitsus tühistas novembris tselluloositehase eriplaneeringu ja metsaärimehed panid projekti sahtlisse, flirdivad vallad tehase ehitamise mõttega edasi ja torgivad valitsust.
Näiteks paari päeva eest saatsid Saarde, Häädemeeste ja Pärnu omavalitsuste juhid peaminister Jüri Ratasele kirja, kus küsisid, kas ja kuhu hiiglaslik puidurafineerimistehas Eestis sobiks. Olgu öeldud, et Saarde vald on varem korduvalt öelnud, et nemad oleks tehasest huvitatud ja nõustuksid eriplaneeringu algatamisega.
Pärnumaa valla- ja linnajuhid pidid möönma, et pärast riigi eriplaneeringu lõpetamist Tartu ja Viljandimaal on mitmed küsimused õhkud jäänud: Kas sellise tehase rajamine Pärnumaale oleks võimalik, võttes arvesse looduskeskkonna seisundit? Millised oleksid tehase sotsiaal-majanduslikud mõjud piirkonnale? Kuidas mõjutab transporditaristut tehase toormega varustamise logistika?
«Arvestades, et sarnaste suurprojektidega võidakse maakonna omavalitsuste poole pöörduda ka tulevikus, on äärmiselt oluline, et riigil oleks selge plaan, visioon ja teadmised, kuhu sellised tootmisettevõtted Eestis sobivad ja kuhu need – erinevatel põhjustel, näiteks looduskaitselistel – ei sobi,» ütlesid omavalitsusjuhid ja lisasid, et see annaks neile, kogukondadele ja huvigruppidele selge teadmise erinevatest võimalustest.
Nad lisavad, et kuivõrd nii suurte tehaste planeerimine on omavalitsuste piiride ülene, peaks taoliste objektide rajamisvõimalused välja selgitama riik, tehes seejuures tihedat koostööd omavalitsustega.
«Siinkohal teeme ettepaneku valitsusele välja selgitada, koostöös kohalike omavalitsustega, kas või milliste parameetritega – võttes arvesse piirnorme looduskaitsele, ressurssidele, taristu koormustaluvusele – puidurafineerimise tehase rajamine on Pärnumaal võimalik või esinevad Pärnumaal sellist puidutöötlemist välistavad asjaolud,» lõpetavad nad kirja.
Viru-Nigula: sügavalt arusaamatu
Pärast eriplaneeringu lõpetamist, täpsemalt novembri lõpus, laekus valitsusele kiri Viru-Nigula vallast, mis oleks samuti miljarditehast oma territooriumil hea meelega tervitanud. Vallavanem Einar Vallbaum tunnistas kirjas, et talle on jäänud arusaamatuks, mis põhjustel ja miks on valitsus tehase eriplaneeringu lõpetanud.
Ta juhtis tähelepanu vaid kuu aega varem jõustunud riigikohtu lahendile, mis oleks lubanud algset planeeringuala Tartu ja Viljandimaal laiendada. «See tähendab, et valitsus oleks saanud laiendada planeeringuala puidurafineerimistehase rajamisest huvitatud omavalitsuste, sealhulgas Viru-Nigula valla territooriumile,» sõnas vallavanem.
Seetõttu ütles ta otsesõnu, et riigi käitumine eriplaneeringu lõpetamisel on olnud Viru-Nigula valla, Saarde valla ja tehase arendaja Est-Fori sõnamurdlik. «Vallale jääb riigi eriplaneeringu lõpetamine arusaamatuks. Oleme seisukohal, et eriplaneeringu lõpetamine oli õigusvastane,» leidis Vallbaum.
Valitsus tühistas ametlikult puidurafineerimistehase eriplaneeringu 8. novembril, tuues põhjenduseks välja ülekaaluka rahva vastuseisu. Est-For Invest teatas seepeale, et nad lõpetavad oma arendusprojekti.
Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul ootab Est-For Invest investeerimiskeskkonna paranemist ning paneb valitsuse otsuse järel projekti ootama paremaid aegu.
«Väärtusliku toormaterjali odav väljavedu peab varem või hiljem lõppema. Eksporditavat paberipuitu ja puiduhaket tuleb väärindada kodumaal. Investor vajab selget ja kindlat investeerimiskeskkonda ning töö- ja õigusrahu. Kaasaegsete kapitalimahukate tööstusprojektide rajamine eeldab teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri. Seni asetame projekti ülemisse sahtlisse ootele,» ütles ta.