:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/05/03/7822070t1h04ca.jpg)
Tuuleettevõtjad Oleg ja Andres Sõnajalg ihkavad laua taha saada pool valitsust, et leida koos võimalusi, kuidas arendada Eestis taastuv- ja tuuleenergeetikat olukorras, kus üha suuremaid tükke haukab riiklik energiakontsern Eesti Energia.
Nurka surutud Sõnajalad paluvad poole valitsuse audientsi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praeguseks hetkeks on ilmnenud, et Eesti taastuvenergeetika sektorisse uute hädavajalike investeeringute tegemine on takerdunud erinevate õiguslike ja tehniliste tegurite tõttu, mille ületamine üksnes ametnike või ühe ministeeriumi tasandil rakendatavate meetmetega on liialt aeganõudev ja ebaefektiivne,» kirjutas tuuletehnoloogia liidu esimees Andres Sõnajalg.
Sellega viitas Sõnajalg, et koostöö üksikute ministeeriumite ja ametnikega pole soovitud tulemust andnud, mistõttu on tarvilik minna üle nende peade ja rääkida tippu kuuluvate poliitikutega otse. Seetõttu on kiri adresseeritud tervelt seitsmele Eesti valitsuse ministrile: Jüri Ratasele, Urmas Reinsalule, Toomas Tõnistele, Kadri Simsonile, Rene Tammistile, Siim Kiislerile ja Jüri Luigele.
Takerdumiste ja takistuse all pidas Sõnajalg silmas näiteks seda, et Eesti Energia ostis hiljaaegu Baltikumi ühe suurima tuuletootja 4Energia. Sõnajalg on tehingut tuliselt kritiseerinud, öeldes, et kogu taastuvenergia monopol kuulub edaspidi riigi kätte, mis suretab eraettevõtluse, kuna viimasel on iseenesest huvi ja võimekus sektoris kaasa lüüa igati olemas.
Seetõttu on vennad kohtus vaidlustanud konkurentsiameti loa, mis Eesti Energia ja 4Energia liitumise heaks kiitis. Kohtusse on pöördunud ka Oleg Ossinovski ettevõtte Skinest Energia, mille peale otsustaski ettevõtete liitumise kuni 10. detsembrini peatada.
Konkurentsiamet ja Eesti Energia on süüdistusi tõrjunud sellega, et Eesti Energia tegevuse geograafiline ulatus hõlmab edaspidi vähemalt Eestit ja Soomet ja kuna selles piirkonnas ulatub riigifirma turuosa vaid 14 protsendini, puudub monopoli oht ja turgu kahjustav mõju.
Lisaks on Sõnajalgadele pinnuks silmas Tootsi tuulepargi andmine Eesti Energiale ja riigifirma tütre Enefit Greeni börsile viimine. Vahest kõige rohkem on vennad vatti saanud aga Ida-Virumaal Aidus, kus kaitseministeerium on neil keelanud Eesti ühe suurima tuulepargi ehitamise. Väidetavalt ehitasid Sõnajalad seal lubatust kõrgemaid tuulikuid, mis hakkasid segama Kaitseväe õhuseireradarite ja raadioluuresüsteemide tööd.
Kokkuvõttes näevad Sõnajalad igal pool nii ministeeriumite, kohtute kui ka Eesti Energia omavahelist kokkumängu ja riiklikku vandenõud. Seetõttu on nad otsustanud pöörduda otse poliitikute poole, et oma muredele leevendust leida. «Selleks, et vältida meie kliimapoliitika eesmärkide mittesaavutamist ning sellega seonduvat kahju majanduskeskkonnale, teeme ettepaneku korraldada riigi poliitilise juhtimise tasandi ümarlaud,» kirjutavad nad.
Andres Sõnajala sõnul on ümarlaua mõte leida poliitikute ja Eesti Energia aktsionäride ühise arutelu abil «põhimõttelised kompromisslahendused sektori arenguga seotud erinevate riiklike ja erahuvide tasakaalustamiseks, mis võimaldaks juba konkreetsete sammude astumist üksikute probleemide lahendamisel.»