Läänemaa ja Virumaa rannikuala planeeringukavad tõid välja vastuolud ja võimalused
7. detsember 2018, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Soome-Eesti ühisprojekt tuvastas rannikualade konfliktid ja võimalused
- Rannikuala planeeringukavad aitavad koostada mereala üldplaneeringut
- Järjest aktiivsem inimtegevus ohustab rannikualade keskkonda ja traditsioone
Nelja Eesti ja Soome ülikooli ühistöös läbi viidud projekti SustainBaltic eesmärgiks oli töötada konkreetsete testpiirkondade näitel välja rannikualade ruumilise planeerimise plaanid, mis aitaksid koostada looduskeskkonda säästvad, kuid samas inimtegevuse huvisid ja vajadusi arvestavad arengukavad. Rahandusministeeriumi tellimusel valmib firmas Hendrikson ja Ko Eesti mereala üldine planeering ehk pikaajaline ühiseid huvisid koordineeriv dokument. Rannikualade ruumilise planeerimise kavad on üldise mereala planeeringu oluline sisend.
Projekti SustainBaltic käigus tuvastatud seikadest tegi ülevaate Tallinna Ülikooli vanemteadur Tarmo Pikner:
„Eestlased armastavad end pidada mererahvaks mereriigis, aga sageli seisame hoopis n-ö seljaga mere poole. Sellist hoiakut on kujundanud merekultuuris ja rannamaastikes katkestusi tekitanud nõukogude aeg. Tänapäeval seostub meri inimestele rohkem puhkuse kui kalapüügi või kaubaveoga. Rannikualadega seoses on fookusesse tõusnud vastuolud intensiivse kasutuse ja haavatavate ökosüsteemide vahel, näiteks elurikkuse vähenemine, üleujutused, probleemid juurdepääsetavusega ja inimeste rahulolematus elukeskkonna muutustega.
Eestlased armastavad end pidada mererahvaks mereriigis, aga sageli seisame hoopis n-ö seljaga mere poole.
Eesti-Soome ühisprojekti SustainBaltic raames testiti erinevaid lähenemisi rannikualade integreeritud korralduskavade koostamiseks. Eesti testalad asusid Lääne-Virumaal ja Lääne-Eestis. Projekti üks eesmärk oli edendada osalusplaneerimise võimalusi rannikualade ruumilises korraldamises.
Inimesed hindavad eelkõige merd, liivarandasid ja männimetsa, traditsioonilist arhitektuuri ning avalikke juurdepääsusid mere äärde. Eesti rannikud on valdavalt looduslikud, sest nõukogude piiritsoon takistas ranna täisehitamist sellisel viisil nagu toimus näiteks Soomes. Praegu kuulub märkimisväärne osa rannikualade maismaast riigile ning on avalikus kasutuses. Suvine intensiivne külastusperiood jätab rannikualadele erinevaid jälgi, mistõttu võiksid turismiettevõtted enam panustada avaliku puhkemajanduse taristu edendamisse.
Viimaste aastate teema on väikesadamate arendamine, sest mereturism ja liikuvus avavad ettevõtjatele lisavõimalusi.
Mitmed kogukonnad sooviksid aktiivsemalt tegeleda maastikuhooldusega. Samal ajal on rannaalad sesoonsed ääremaad: suvel on rahvast palju aga püsielanikke on vähe. Selline olukord tekitab väljakutseid avalike teenuste jätkusuutlikkuse tagamisel, üheks võimaluseks on teenuskohtade multifunktsionaalus. Viimaste aastate teema on väikesadamate arendamine, sest mereturism ja liikuvus avavad ettevõtjatele lisavõimalusi.
Testpiirkonnad Lääne-Virumaal ja Läänemaal
Lääne-Viru testalal (Käsmust Kundani) ühendas korralduskava järgmised teemad: puhkemajandus, liikuvus ja kogukondlik ettevõtlus. Lahemaa rahvuspargi loodus- ja kultuuriväärtused vajaksid veelgi paremat integratsiooni ümbritseva ruumiga.
Piirkonna väikesadamate (nt Eismal, Võsul) edendamine taasloob merekultuuri, kuid sadamate tulevik (nt Käsmus, Karepal) on samas kujunenud konfliktiallikaks, sest mõjutab väljakujunenud külastruktuuri ja kogukondasid. Rannakalandus hoiab elus tähtsat osa kultuuripärandist, aga probleemiks on piirkondlike kalavarude vähenemine, mistõttu soovitakse luua hooajalisi kõrvaltegevusi (nt mitmesugused turismiteenused, kala väärindamine).
Kõik tegevused, mis toetavad merel ja mere suunas tegutsemist nagu purjespordilaagrid ja kalanduslaagrid, võiksid olla prioriteetsed.
Kohalike inimeste jaoks on oluline kooskäimiskohtade kestmine, olgu nendeks siis külaplatsid, seltsitoad või raamatukogud. Kõik tegevused, mis toetavad merel ja mere suunas tegutsemist nagu purjespordilaagrid ja kalanduslaagrid, võiksid olla prioriteetsed.
Läänemaa testala Riguldi ja Nõva piirkonnas on ehk vähem tuntud puhkeala kui Lahemaa. Kui Dirhami sadam on saanud hoo sisse nii kalamajanduse kui mereturismi alal, siis Noarootsi Hara ja Nõva sadamad ootavad veel investeeringuid. Ehitussurve on piirkonnas suur ning tuleb leida tasakaal kohaliku rannarootsi miljöö säilitamise ja uusarenduste vahel. Metsade majandamisel oleks otstarbekas keskenduda eelkõige puhkeväärtuste säilitamisele, mitte intensiivsele majandamisele. Piirkonna rannikumeri on oluline rannapüügi piirkond ning avalikult ligipääsetavad lautrikohad peaksid olema iga mereäärse küla juures.
Keskvõimu ja kohaliku omavalitsuse vastuolu merealade majandamisel
Ruumiliste arengu plaanide koostamisel tuli teravalt esile olukord Eesti territoriaalses halduses: mereala tuleviku planeerimine ja vastavate otsuste tegemine toimub riigi tasandil, mistõttu on omavalitsustel ja kohalikel elanikel vähe motivatsiooni merega tegeleda. Selline maa- ja merealade jaotus valitsemis- ja osalusprotsessides pärsib integreeritud lähenemisi rannikutele ning merekultuurile laiemalt.
Siinkohal tõstatub küsimus, mis vajab laiapõhjalist arutelu: kas tulevikus võiks rannikuvööndi mereala väärtuste ja funktsioonide määratlemise osas omavalitsustel ja kogukondadel olla kaalukam roll.
Mereala tuleviku planeerimine ja vastavate otsuste tegemine toimub riigi tasandil, mistõttu on omavalitsustel ja kohalikel elanikel vähe motivatsiooni merega tegeleda.
Projekti SustainBaltic tulemusi saab kasutada ka teiste rannikualade arengukavade ja planeeringute koostamisel. Töö erinevate testaladega Eestis ja Soomes näitas, et rannikualade integreeritud korraldamise juures on oluline arvestada piirkondliku kontekstiga ning vastavalt sellele esile tuua fookusteemad, käsitletavate mõjualade ruumilised ulatused ning sotsiaal-ökoloogilised võrgustikud. Kui merealade planeerimine on EL liikmesriikidele pandud kohustuseks, siis rannikualade korraldamise initsiatiivi osas jääb erineva tasandi institutsioonidele vabadus õigusnormide piires.“
Projekti kaasrahastas Interreg Kesk-Läänemere programm ning selle tulemused antakse sisendina Rahandusministeeriumi tellimusel koostatavasse Eesti mereala planeeringusse. Projekti viisid läbi Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Turu Ülikool, Soome Keskkonnainstituut ja Satakunta maakonnavalitus.
Rannikualade ruumilise arengu plaanidega on võimalik tutvuda kodulehtedel: pk.emu.ee/sustainbaltic, utu.fi/SustainBaltic.