Eesti Panga ökonomisti Sulev Perdi sõnul on hinnakasvu haripunkt jäänud seljataha ja novembris võis märgata juba inflatsioonitempo raugemismärke.
Eesti Pank annab lootust: hinnatõusu haripunkt on seljataga (1)
Hinnatõus alanes novembris peamiselt toornafta odavnemise tõttu maailmaturul, selgitas Pert. Ka toidukaupade hinnad pole aastaga palju kallinenud ja varasemate hinnatõusude mõju on järk-järgult vaibunud.
Põua tõttu on tänavu põllumajandussaak kogu Euroopas viletsam, kuid praegused andmed viitavad võimalusele, et edasine hinnatõus on lauge. Toidutoormete hinnad maailmaturul on ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel 2018. aasta teise poole jooksul järjepidevalt langenud, märkis Pert.
Statistikaamet teatas täna, et novembris kasvasid tarbijahinnad aastaga 3,4 protsenti, mis jääb protsendipunkti võrra alla oktoobri hinnatõusule.
Euroala inflatsioon püsib Eesti näitajast aeglasem ja novembris aeglustus see 2 protsendile. Selle aasta jooksul on Eesti hinnakasv ületanud euroala oma keskmiselt 1,7 protsendipunkti võrra.
Eesti kiirema hinnakasvu peapõhjuseks on aktsiisitõusud, mille panus ulatub 0,6 protsendipunktini. Ka teenuste hinnad on Eesti hoogsama palgakasvu tulemusel kasvanud siin märksa kiiremini.
2018. aasta keskmine hinnakasv ületab 3 protsenti, kuid järgmise aasta inflatsioon jääb Perdi hinnangul madalamaks kui 3 protsenti.