/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
/nginx/o/2018/01/08/7469281t1h7cdc.jpg)
Valitsus kiitis täna heaks muudatused, mille kohaselt lisanduvad edaspidi töötamise registrisse ka andmed töötajate ametinimetuse, töökoha asukoha ja tööaja määra kohta, samuti saab uuest aastast nõuda maksuvõlga äriühingu tegelikult juhilt.
Tankistide kasutamine muutub uuest aastast keerulisemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadusega muudetakse maksumenetlus sujuvamaks ja lahendatakse praktikas tõusetunud probleeme. Näiteks saab edaspidi maksuvõlga hakata sisse nõudma äriühingu tegelikult juhilt, kes juhatuse liikme varjus tegutsedes on põhjustanud ettevõttele tahtliku maksuvõla, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Edaspidi on füüsilisest isikust ettevõtjal õigus kanda tema majandustegevuses osalev abikaasa, kellega ei ole sõlmitud töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut, töötamise registrisse. See kanne on aluseks tema sotsiaalkaitse saamisel.
Töötamise registrisse lisanduvad uute andmetena ametinimetus, töökoha asukoht ja tööaja määr. Muudatuse eesmärk on vähendada pikemas perspektiivis tööandjate halduskoormust andmete esitamisel.
Määrus jõustub plaanide järgi 1. jaanuaril 2019. Tööandjatel tuleb töötamise registris registreeritud töötajate kohta teha ametinimetuse ja töökoha asukoha kanne hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks.
Andmed tööaja määra kohta kannab töötamise registrisse maksu- ja tolliamet (MTA) viimase esitatud deklaratsiooni järgi.
Rahandusministeeriumi teatel aitab muudatus koguda täpsemaid andmeid riikliku statistika tegemiseks ja vähendada andmete mitmekordse esitamise vajadust.
«Tööandjate halduskoormus sellega küll mõnevõrra suureneb, kuid teisalt annab see meile rohkem andmeid, mida seni sellisel viisil üldse ei koguta ja mis lisaks statistikale aitab ka näiteks maksu- ja tolliametil paremini tegeleda ümbrikupalkade probleemiga,» rääkis rahandusminister Toomas Tõniste.
Statistikaameti peadirektor Mart Mägi ütles, et uued andmed on vajalikud registripõhise rahvaloenduse korraldamiseks. «Euroopa Liidus on suund sellele, et rahvaloendused hakkavad toimuma senisest sagedamini ning riikidelt oodatakse loendustulemuste detailset ja asukohapõhist esitamist,» märkis Mägi.
Ametinimetuse ja töökoha asukoha andmeid vajavad samuti sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kutsekoda, tööinspektsioon, kaitseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, rahandusministeerium ning kohalikud omavalitsused.
«Töötajate statistika on sisendiks väga paljudele analüüsidele. Kiirelt muutuvates oludes tuleb leida uusi lahendusi, kuidas inimene ja riik omavahel suhtlevad ning kuidas riik inimeste mobiilsust arvestades oma teenused kujundab. Lõpptulemusel võidavad kõik. Erasektor saab täpsemat statistikat töötasu kohta ametiala järgi maakondades ja omavalitsustes. Riik saab täpsemad andmed töökohtade ja tööjõu liikumise kohta, andmed tööjõu vajaduse uurimiseks ja seireks nii regionaalsel kui ka piirkondlikul tasandil. Samuti saame parema ülevaate soolisest palgalõhest,» selgitas Mägi.
Kui tööandja on enne 2019. aasta 1. jaanuari esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides märkinud töötaja tööaja määra, ei pea ta enam registrisse täiendavat kannet tegema. Maksu- ja tolliamet teeb ise olemasolevate andmete alusel kande töötamise registrisse ning tööandja peab kontrollima registris olevate andmete õigsust.