Puust ja punaseks: kuidas sinu pension muutub?

Pension. Foto: SCANPIX

Äsja riigikogus teise lugemise läbinud penisoniseaduse muudatuse põhisisuna on välja toodud, et muutub sotsiaalmaksust sõltuv osa arvutuskäik. Kui seni sõltus see 100% palgast, siis tulevikus hakkaks see sõltuma 50% palgast ning 50% tööstaažist. Lisaks kasvab ka pensionile mineku iga.

Kuidas see aga inimesi tegelikult mõjutab? Sotsiaal- ja rahandusministeeriumi abiga joonistus järgnev pilt. 

Töötav pensionär – teda mõjutab uus valem juhul, kui ta ka 2021. aastal ja edaspidi töötab. Sel juhul arvutatakse järgnevate aastate pensioniosa juba uue valemi järgi. Täpne mõju sõltub töötava pensionäri töötasust. Varem teenitud I samba komponendid (kindlustusosak, staažiosak) jäävad samaks.

Keskmist palka teeniv inimene – tema jaoks ei muutu tegelikult midagi. Varem teenitu jääb samaks ja ka 2021. aastal kehtima hakkava uue valemi järgi jääb keskmise palgaga inimese ühe aasta koefitsient samaks. Sotsiaalmaksust sõltuv osa on keskmise palga korral 1, staažikoefitsient samuti. Seega uue valemi korral on keskmise palgaga inimese ühe aasta koefitsient 50%*1+50%*1=1.

Alles tööle asuv inimene teenib alates 2021. aastast esimese samba pensioni uue valemi järgi. Valemi mõju sõltub sellest, kas ta teenib miinimumpalka (pensionikoefitsient tõuseb), keskmist (pensionikoefitsient jääb samaks) või keskmisest kõrgemat palka (pensionikoefitsient natuke langeb, sissetuleku suurem mõju on teises sambas).

Detailsemaks minnes tähendab pensionivalemi muutus järgmist:

• Kõik seni inimese poolt saadud I samba koefitsiendid (kindlustusosak, staažiosak) jäävad inimestele alles. Juba väljamakstavaid pensione valemi muudatus ei mõjuta.
• Muudatus mõjutab alates aastast 2021 ainult uusi teenitavaid pensioniõigusi.
• Lihtsustatult sõltub I samba koefitsient sellest, kui palju erineb inimese (sotsiaalmaksuga maksustatud) palk Eesti keskmisest (sotsiaalmaksuga maksustatud) palgast. Võrreldakse kogu kalendriaasta sissetulekut. Teeme näite, kus keskmine palk on 1000 eurot ja miinimumpalk 400 eurot. Kui inimene saab keskmist (sotsiaalmaksuga maksustavat) palka, on täna tema I samba koefitsient 1000/1000=1. Kui inimene teenib miinimumpalka on koefitsient  400/1000=0,4. Kui kahekordset keskmist palka siis 2000/1000=2.
• Uue pensionivalemi järgi arvutatakse koefitsiendid poole ulatuses palgast ja poole ulatuses staažist. Staažikoefitsient on kõigil inimestel 1, juhul kui nad teenisid aasta jooksul vähemalt 12 kordse miinimumpalga (st kas 12 kuud miinimumpalgaga töötamist või näiteks 1 kuu palk oli 12x miinimumpalka). Seega keskmise palgaga inimese ühe aasta koefitsient on nüüd 50%*1+50%*1=1 (tema jaoks ei muutu midagi).
• Miinimum palka saava isiku koefitsient on 50%*0,4+50%*1=0,7(koefitsient suurenes). 
• Kahekordset keskmist palka saava isiku koefitsient on 50%*2+50%*1=1,5(koefitsient vähenes).
• Juhul kui inimene on liitunud II sambaga, siis igal II sambaga liitunud aastal, väheneb tema I samba koefitsient 20% võrra (nii kehtiv kui ka reformi järgselt). See raha kantakse II sambasse ja makstakse sealt välja.
• I samba pensioni arvutamisel liidetakse inimese igal aastal teenitud koefitsiendid kokku ja korrutatakse aastahindega (2018 aastal oli väärtuseks 6,161). Sellele lisatakse baasosa (2018 175,439 eurot).
• Näiteks 40 aastat töötamise korral on keskmise palgaga (oletame, et on kõik 40 aastat liitunud II sambaga) I samba pension 2018 aasta vääringus 1*(1-20%)*40*6,161EUR+175,439EUR=372,6 eurot, millele lisandub II samba pension.
• Miinimumpalgaga inimese pension suureneb selle näite korral 254 eurolt 313 eurole.
• Kahekordse palgaga inimese pension väheneb 570 eurolt 471 eurole.

Kokkuvõttes muudab pensionivalemi muudatus pensionisüsteemi solidaarsemaks, st madalapalgaliste pension tõuseb kiiremini ja kõrgepalgaliste pension aeglasemalt. Pensioniea tõus aga loodetavasti suurendab kõiki pensione, sh kõrgemapalgalistel.

Alljärgnevalt on kaks prognoosi stsenaariumi – tänane olukord (ehk baasstsenaarium) ja reformi järgselt. Reformi all on mõeldud nii pensioniea tõusu kui ka valemi muutust.

Vaadatud on kolme sissetuleku tasemega inimest - miinimun palgaga, keskmise palgaga ja kahekordse keskmise palgaga. Arvutustes on eeldatud, et kõik töötavad 40 aastat ja lähevad pensionieas pensionile. Oluline on eelkõige suhe palka, kuna absoluutväärtuses tulemused sõltuvad väga palju eeldustest, kuid suhtarvud jäävad suuresti kehtima.

Pensionireformi kava Foto: Pm