Ärimees mõisteti PRIA hiigelpettuses kokkuleppe korras süüdi

PRIA-lt hiigelsumma väljapetmises süüdistatavad ja nende kaitsjad sisenemas augsti algul avaistungiks Tartu kohtumaja saali, paremal prokuratuuriga kokkuleppele läinud põllumajandusettevõtja Aren Põder. Foto: Margus Ansu

Täna sõlmiti Tartu maakohtus kokkulepe, millega mõisteti põllumajandusettevõtja Aren Põder süüdi PRIA-lt seni teadaolevalt suurima summa välja petmises.

Põdra karistuseks määras kohus 120 384eurose trahvi (380 päevamäära ulatuses), millest ta peab tasuma 118 483,2 eurot, kuna viibis 2015. aasta aprillis kaks päeva kahtlustatavana kinnipidamisel. Temaga seotud ettevõtteid OÜ Agriland  ja OÜ Kaavere Agro karistatakse vastavalt 200 000 ning 50 000 euroga. 

PRIA-lt eri taotlustega ligi 4,5 miljoni euro väljapetmises süüdistatuna oli algselt kohtu all üheksa inimest ja viis ettevõtet, neist kesksel kohal tuntud Tartumaa põllumajandusettevõtja ja Äripäeva rikaste TOPi püsikunde Aren Põder.

Prokurör Sirle Melgi sõnul oli Põder kogu pettuse idee autor ning tema visioon oli luua oma nn põllumajandusimpeerium, mida ta ise nimetas täistsükliliseks tootmiseks, kus oma osa piimakarjal, sea- ja teraviljakasvatusel ning ka sööda tootmisel ja isegi tapamajal. Põdra kaasosalised olid temaga seotud ettevõtete juhid ja teised osanikud, kes tema korraldusel toetusetaotlusi esitasid.

Enamuse jaoks oportuniteediga lõppenud kohtuasjas saab nõuda asjaosalistelt nende tegude eest karistuseks suuremaid summasid kui saanuks süüdimõistmise korral.

Kriminaalasja keskmes on Põdrale kuuluv põllumajandusmasinate müügiga tegelev Agriland ning tema teised sellega seotud firmad: piima- ja teraviljatootjad OÜ Melmilk ja OÜ Kaavere Agro, sööta ja teravilja müüv OÜ Pro Grupp Invest. Suurim kuriteoepisood puudutab Jõgevamaal Kantkülas asuva Pro Grupp Investi söödatehase ehitamiseks ja sisustamiseks antud toetust 1,92 miljonit eurot.

Osaliselt mõisteti õigeks Ronald Blumenau ja Meelis Marmor, prokuratuur loobus oportuniteedi alusel süüdistustest ülejäänud asjaosaliste suhtes, kuid kõik peavad tasuma riigituludesse järgmised summad: Ronald Blumenau 50 000 eurot, Meelis Marmor 15 000 eurot, Marko Kutman 5000 eurot, Tanel Kurvits 17 000 eurot, Peep Rammo 10 000 eurot, OÜ Melmilk 15 000 eurot, OÜ Pro Grupp Invest 55 000 eurot.

Aegumise tõttu pääsesid kohtu alt kolm süüdistatavat, lisaks üks ettevõte, samal põhjusel ei saa PRIA enam ka kõiki toetussummasid tagasi nõuda, kuid on teinud seda veidi üle kolme miljoni euro ulatuses ja tasutud on ala 300 000 euro.

Kohus jättis rahuldamata kohtualuste taotluse lahendi avalikustamise piiramiseks, kuid see otsus on Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul vaidlustatav.

Suured trahvid

Melgi sõnul avastas PRIA pettuse ise tagantjärele. Esimesed toetusetaotlused tehti juba 2009. aastal ning viimased 2015. aasta algul, kuid siis algas õige pea ka politseiuurimine.

Kokku taotlesid süüdistatavad PRIA-lt 19 taotlusega ligi seitsme miljoni euro jagu investeeringutoetust, millest PRIA maksis välja pea 4,5 miljonit eurot.

Prokuröri kinnitusel oli tegemist klassikalise soodustuskelmuse skeemiga, kus näiliste tehingute abil vuntsiti riiulifirmad PRIA nõuetele vastavaks ning see võimaldas nende abil toetusi taotleda.

Enamuse süüdistatavate jaoks oportuniteediga lõppenud kohtuasjas saab Melgi sõnul nõuda asjaosalistelt nende tegude eest karistuseks suuremaid summasid kui saanuks süüdimõistmise korral, sest oportuniteedi puhul ei pea siduma karistust kohtualuste sissetulekutega.

See võimaldab seista paremini ka kannatanud ehk PRIA eest, kellele peavad asjaosalised kokku hüvitama selles asjas 1,1 miljonit eurot ning lisaks PRIA nõuded. Melk rõhutas, et pettusega saadud eelis ei tohi end ettevõtjatele ära tasuda.