Regatt toob kohale külalised, peod ja käibe

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti purjetamissuve suursündmus Muhu väina regatt, millel osales 113 jahti viiest riigist, väisas juulikuu alguses nädala jooksul viit sadamat distantsil Kalevi Jahtklubi – Haven Kakumäe – Kärdla – Kihnu – Pärnu. Pildil purjetamisrahvas lõpupäeval Pärnu Jahtklubis.
Eesti purjetamissuve suursündmus Muhu väina regatt, millel osales 113 jahti viiest riigist, väisas juulikuu alguses nädala jooksul viit sadamat distantsil Kalevi Jahtklubi – Haven Kakumäe – Kärdla – Kihnu – Pärnu. Pildil purjetamisrahvas lõpupäeval Pärnu Jahtklubis. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Regatikorraldus on globaalne majandusharu, milles ringleva raha hulk jääb küll maha F1 ja jalgpalli käivetest, kuid ulatub siiski sadadesse miljonitesse eurodesse. Regatikorraldusäri suured kalad Eestisse seni jõudnud ei ole, kuid ajaloost on üks kõverpeeglis näide, mis pani Tallinna kasvama.

Nimelt, kuigi 1980. aasta olümpiaregatile saabus vaid 156 purjesportlast, ehitati kogu regati vastuvõtuks ja teenindamiseks Tallinna lennujaam, hotell Olümpia, postimaja, teletorn, linnahall, Pirita tee ning muidugi Pirita sadam koos Olümpiapurjespordikeskusega.

Olulised lisandused regati käibele

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles