/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/12/04/11629460t1ha38f.jpg)
Tänavust aastat peavad viie Eesti peamise kommertspanga juhid pankadele ja majandusele tervikuna edukaks, kuid rahapesutemaatika on seda edu siiski varjutanud.
Pangajuhid: uudised rahapesust on muutnud investorid ettevaatlikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pangaliidu korraldatud pankajuhtide arutelul märkisid pangaliidu ja LHV juht Erki Kilu, Robert Kitt Swedbankist, Allan Parik SEB-st, Gunnar Toomemets Luminorist ja Margus Rink Coop Pangast, et kõigi viie panga klientide arv on tänavu kasvanud, kasvanud on ka hoiuste ning laenude mahud ning pangad teenivad kasumeid. Klientide arvu kasv tuleneb küll suuresti Danske panga, aga ka Versobanki tegevuse lõpetamisest. «On hea meel, et oleme suutnud klientide arvu kasvatada, klientide finantstervis on hea ja laenuportfell väga tugev,» ütles Parik ning lisas, et SEB on turule toonud ja toob ka järgmisel aastal turule uusi teenuseid ja on samas suurendanud efektiivsust. «Tänavu on pangad suutnud teha seda, mida meilt oodatakse. Majanduse kasv on kiire ja pangad on suutnud seda rahastada. Investeeringuid tehakse ja eriti hea meel on, et aina enam investeerivad ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted,» ütles Kitt.
Swedbanki juht lisas, et väljakutseks on olnud paroolikaartidelt turvalisematele autentimisvahenditele üleminek. Ka pangandussektoril üldiselt on pangajuhtide sõnul läinud tänavu hästi ning rahapesutemaatikat esialgu peamise mõjurina välja ei toodud. Toomemetsa sõnul on ettevõtted nõus investeerima oma rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks ja hoolimata majanduskasvu tipu jäämisest eelmise aasta lõppu oli ka tänavune aasta Eesti majandusele hea. «Luminori sünd on sattunud heasse majandustsüklisse,» märkis ta.
LHV juhi sõnul on viimaste aastate positiivseks arenguks olnud hoiuste laenumahu tõusust kiirem kasv. «Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, kui olukord oli väga erinev. Siis oli igast laenatud eurost rahastatud pool Eesti hoiustest ja poole Skandinaaviast saadud investeeringutest. Nüüd on pangandusturg oluliselt tervem ja see vähendab erinevaid šokke, mis võiksid majandust tabada,» lisas Kilu.
Pangajuhid ei saanud siiski mööda ka rahapesu skandaalidest ning märkisid, et eriti suuri probleeme on moodustanud nende mõju investorsuhetele ja suhetele välispartneritega. «Pangaliidu juhina tegutsedes on väga suur osa ajast läinud rahapesu tõkestamise teemadele. Väga palju riigisiseselt, aga ka väljaspool. See puudutab näiteks korrespondentpankasid, küsitakse, et mis siin toimub. Erinevad Euroopa ametid on tundnud huvi. Selgitamist on väga palju. Selge on, et mainekahju on pankadele sündinud ja meie ülesanne on asju selgitada,» ütles Kilu. «Korrespondentsuhted pankadega ja teiste välispartneritega, VISA, makseskeemid, kõigiga on tulnud suhelda, et neid suhteid alles hoida. Kindlasti on mõjutanud investoreid, ka on mõjutanud aktsiahinda ja võlakirjaemissioone. Välispartneritega on suhted väga terava surve all,» lisas Kilu.
Ka Toomemäe sõnul on probleemiks olnud just investorsuhted. «Suhtlus Blackstone'iga, rahapesutõkestamise teema ja riskiisu on väga suured teemad. Ka võlakirjaemissioon, mis oli 350 miljonit eurot, oleks võinud olla palju suurem, aga investorid, kes Baltimaadest huvitatud võiksid olla, vaatasid uudiseid piirkonna kohta ja ütlesid, et «mõni teine kord». Pangale endale on see olnud kulu pool, kuna meil töötab kõrgepalgalises rahapesutõkestamise ja vastavuse alal kolmekohaline arv inimesi,» sõnas ta.
Järgmise aasta peamiste tegevuste ja väljakutsete osas tõid pangajuhid välja tooteinnovatsiooniga jätkamise, vastutustundliku laenamise tagamise ja ka rahapesuteemadel selgitustöö tegemist. Uuelt valitsuselt loodetakse maksurahu, LHV juhi Erki Kilu sõnul võiks aga üle mõelda pankade avansilise tulumaksu kohustus.