Populaarsed kohvijoogid nagu espresso, cappuccino ja caffé latte jõudsid Eestisse eelmise aastatuhande lõpus. Tänaseks oleme nende maitsetega harjunud.
Eesti tarbijate kohvielamust kujundavad globaalsed trendid
Ühtlasi on tarbijad võrreldes paarikümne aasta taguse perioodiga oluliselt nõudlikumad. Seetõttu muutub tähelepanu pööramine meeldejääva kohvielamuse pakkumisele konkurentsitihedal turul üha olulisemaks.
Baltimaade suurima kohviteenuse pakkuja Coffee Address esindaja Kristjen Sildi sõnul on Eesti inimeste jaoks kõige olulisemaks teguriks kindlasti kvaliteet. «Hinnatakse hoolikalt valitud värskeid kohviube ja tuntakse huvi erinevate röstimise astmete kohta. Lisaks sellele, et maitseelamusi otsitakse kohvikutest, oodatakse kõrget kvaliteeti ka kaasa ostetavatelt kohvijookidelt,» märgib ta. Sild toob välja, et Eesti inimene armastab 100 protsenti araabika ube, mis on heledama röstiga. Samuti hindab kohalik tarbija kõrgelt piimavahtu, mis muudab joogi siidjaks.
Ometi ei mõtestata kohvi tänasel päeval enam üksnes maitsva joogina. Aina sagedamini nähakse selles vahendit enda tõekspidamiste või elukorralduse väljendamiseks. Sellele on kaasa aidanud globaalsed trendid. Näiteks tunnetavad inimesed aja kiirenemist. Hirmust jääda ilma olulistest sündmustest, tehakse sageli mitut asja korraga. Selliselt ongi kohvi nautimine teel muutunud kiire eluviisiga inimese harjumuspäraseks tunnusjooneks. R-Kioski tegevjuht Tiia Ilves sõnab, et kaasa ostetavate kohvijookide müük on viimase viie aasta jooksul enam kui kolmekordistunud. «Trend, mille kohaselt hinnatakse aja väärtust üha kõrgemalt on jaekaubanduses selgelt tajutav. Kindlasti on see üheks põhjuseks, miks meelepärast kohvi tarbitakse aina sagedamini käigult,» ütleb ta.
Samuti on suurenenud vajadus isikupära väljendamiseks. Kui traditsiooniliselt on meie kultuuriruumis inimesed end kõige mugavamalt tundnud olukorras, kus ülejäänud elanikkonnast võimalikult vähe eristutakse, on tänane väärtusmaailm teistsugune. Seda mõistavad hästi ka jaeketid. Selle tõestuseks on põneva kujundusega ja erinevaid sõnumeid kandvad kohvitopsid. Ka Ilves tunnistab, et disainile pööratakse aina suuremat tähelepanu. «Kui hakkasime 2015. aastal ühena esimestest välja tulema pilkupüüdvate ning omapäraste kohvitopsidega, ei mõistnud paljud, milleks on see vajalik. Ometi näeme tänaseks, et ümbris on tervikliku kohvielamuse oluliseks osaks,» toob ta välja.
Käesoleval aastatuhandel on üheks tähtsamaks globaalseks teemaks tõusnud kahtlemata keskkonnaprobleemid. Ühes probleemi teadvustamisega on suur hulk inimesi hakanud teadlikult langetama tarbimisotsuseid, mis avaldavad loodusele vähem kahjulikke mõjusid. Ilves märgib samuti, et viimastel aastatel on plastikuvabade lahenduste juurutamine saanud maailmas sisse uue hoo. «Peame taolist arengut väga positiivseks ja soovime R-Kioskis olla loodust säästva kaubanduse suunanäitajaks. Näiteks on meie kohvitopsid märgistatud Põhjamaade Luigemärgi tähisega. Seda kandvad tooted sisaldavad vähemalt 90 protsenti taastuvaid tooraineid ning on taaskasutatavad või komposteeritavad. Ühtlasi on nende tootmiseks kasutatavad kemikaalid rangelt piiratud. Samuti liigume hoogsalt selles suunas, et peagi kataksid R-Kioski kohvitopse loodussõbralikud kaaned. Seni soovitame klientidel kasutada kaant üksnes juhul, kui see on kindlasti vajalik,» ütleb ta lõpetuseks