/nginx/o/2011/10/31/813692t1h215f.jpg)
Mainori kõrgkooli õppejõu Andres Arraku kinnitusel on reaalpalga kerge kosumine selle aasta teisel poolel igati ootuspärane, kuna Euroopa majanduse tulevikuväljavaated on haprad, ei saa aga Eesti palgaralli kuigi kaua kesta.
Arrak: palgaralli ei kesta kaua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta kolmandas kvartalis kasvas reaalpalk aastatagusega võrreldes 1,2 protsenti. «Seda võis arvata, sest ligi kolm aastat järjest reaalpalk kukkus,» kommenteeris Arrak.
Samas mängib näiteks ehitussektori 6-protsendilises palga tõusus tema kinnitusel oma osa saastekvootide raha, mille eest elumaju ja kultuuriobjekte renoveeritakse. Tegemist on aga ühekordse rahasüstiga ning kui need summad on kulutatud, siis pole ka survet palku edasi kergitada. Eesti on sel aastal olnud ka üks kiirema majanduskasvuga riike Euroopas.
«See kiire majanduskasv ja ehitustellimused on tööturgu pingestanud ja see viib palgad üles. Kuna tulevik on udune ja Euroopa majanduse mahajahtumine võib tuua ka Eesti majanduskasvu seiskumise, siis ma ei oleks väga optimistlik, et palgaralli väga suureks läheb,» rääkis Arrak.