/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/02/11149174t1h44d4.jpg)
Järjest rohkem Eesti ettevõtteid langeb pettuste ohvriks, kus kurjategijad meelitavad võltsitud arvete alusel ettevõtet kandma äripartnerile mõeldud raha hoopis nende kontrolli all olevale kontole.
Üha enam firmasid langeb võltsarvetega petvate kurjategijate ohvriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembri keskpaigas sai üks küttesüsteemidega tegelev Eesti ettevõte pealtnäha justkui oma äripartnerilt teate, et tema ettevõttes on käimas audit ning palub sel korral tasuda arved tavapärasest erinevale pangakontole. Nii läkski, et ettevõte kandis kurjategijatele erinevate arvete alusel 300 000 eurot, vahendab ERR-i uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».
RIA ja politsei kinnitavad, et ohvreid tuleb juurde iga nädal ja uut ei ole selles petuskeemis ehk BEC-skeemis muud, kui et kurjategijad häkivad kahe ettevõtte vahelisse meilivahetusse, jälgivad seda ning pikema meilivestluse ühes etapis esineb kurjategija partnerettevõttena ning esitab muudetud pangakontoga arve.
«Ma soovitan ettevõtetel sisse ehitada telefoni teel makse kinnitamise süsteem,» ütles Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegude talituse juht Hannes Kelt.