Kui eelmise sajandi lõpus hakkasid tudengid riburada asutama kiiresti kasvavaid infotehnoloogiaettevõtteid, tekkis peagi probleem, et verinoortel asutajatel ja juhtidel nappis suureks paisunud organisatsiooni juhtimise oskusi ja kogemusi. Mõnikord pöördusid nad ise mõne kogenud juhi poole palvega appi tulla, mõnikord sundisid väljastpoolt juhti otsima ettevõttesse investeerinud riskikapitalistid. Ajakirjanikud ja analüütikud hakkasid neid kogenud juhte kutsuma lapsehoidjateks.
Facebooki Mary Poppins, hiilgav ärijuht (1)
Nii kutsus Apple’i kaasasutaja Steve Jobs 1983. aastal ettevõtet juhtima John Sculley, kes oli siis karastusjookide tootja PepsiCo asepresident ja vastutas müügi eest USAs.
«Kas tahad elu lõpuni magusat vett müüa või soovid osaleda võimaluses muuta maailma?» kõlas Jobsi kuulsaks saanud küsimus Sculleyle ettepanekut tehes. Paraku ei läinud Apple’is seejärel hästi ning Jobs löödi enda loodud firmast 1985. aastal minema.
Eeskujulikuks «lapsehoidjaks» osutus aga Google’i pikaajaline tegevjuht Eric Schmidt, kelle riskikapitalifirma Sequoia Capital soovitas otsingumootorifirma asutajatel Sergei Brinil ja Larry Page’il ettevõtte juhiks kutsuda. Schmidt oli Google’i nõukogu esimees 16 aastat ja tegevjuht kümme aastat, enne kui juhiks sai kaasasutaja Larry Page.