Eile Strasbourgis eksklusiivse tippkohtumise korraldanud juhtivate euromajanduste trio – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia – seadis võlakriisi peamiseks prioriteediks karmi eelarvejuhtimise, hoidudes aga nõudmast Euroopa Keskpanga sekkumist.
Uus troika pooldab karmi liini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turgudele troika etteaste muljet ai avaldanud. Euro langes pärast Angela Merkeli, Nicolas Sarozy ja Mario Monti ühist pressikonverentsi dollari suhtes veelgi madalamale (1,338 juurest 1,332 dollari peale), Euroopa aktsiaturud kukkusid aga tagasi varasemale tasemele.
Saksa kantsler ja Itaalia värske peaminister – kes kontrastiks eelkäijale Silvio Berlusconile innukalt kampa võeti – kõnelesid «eelarveliidu» loomisest, mis edendaks majanduste integreerumist ja tugevat riigirahanduslikku distsipliini.
Merkel ütles selge sõnaga, et enne ühiste «eurovõlakirjade» emiteerimist tuleb Euroopa lepetesse raiuda uued ambitsioonikad klauslid. Eurovõlakirjade arutelu oleks keset kriisi «ebakohane».
«Kui me astume esimese sammu eelarveliidu suunas, näiteks jõustades automaatsete sanktsioonide abil stabiilsuse ja kasvu pakti, siis oleks see samm edasi, kuid ei muudaks samas arvamust, mida ma väljendasin eile [eurovõlakirjade suhtes],» ütles Merkel.
President Nicolas Sarkozy ütles, et tema ja Merkel esitavad varsti ettepanekud Euroopa Liidu lepete muutmiseks, mis parandaksid majandusjuhtimist ning süvendaksid 17 euroala riigi integratsiooni. Sõna «eelarveliit» Sarkozy aga ei kasutanud.
Leppe muutmine tuleb arutusele ELi tippkohtumisel 9. detsembril.
Kolm juhti keerutasid kõrvale Euroopa Keskpanga appikutsumise teemast, mis on Saksamaale sügavalt vastukarva.
Paljud nõuavad Euroopa Keskpanga otsustavat sekkumist rahvusvahelistele võlaturgudele, leevendamaks Itaalia ja Prantsusmaa ümber tekkinud pingeid – mis on hakanud puudutama isegi Saksamaad, kus kolmapäeval juhtus äpardus võlakirjaoksoniga.
Sarkozy – kelle valitsus on üks häälekamaid EKP sekkumise nõudjaid – ütles, et «meie [kolm] oleme otsustanud respekteerida selle olulise institutsiooni [EKP] sõltumatust ning leiame, et meil tuleb hoiduda mistahes nõudmistest, nii positiivsetest kui negatiivsetest».
Prantsuse ametnike sõnutsi usub Sarkozy nüüd, et kui EKP peaks otsustama jõulise sekkumise (st massiivse avaturult riigivõlakirjade ülesostmise) kasuks, ei tohiks seda rõhuda Saksa kriitika taak.
Prantsuse välisminister Alain Juppé ütles enne Strasbourgi kohtumist, et leppe muutmine võtab aega, EKP sekkumine on aga pakiline asi.
Prantsuse president ei täpsustanud, millistest leppemuutustest on jutt. Saksamaa on aga rõhunud tugevasti valitsuste kohustuslikus korras karistamisele, kui nood rikuvad võla-, puudujääkide või teiste eelarvemeetmete reegleid. Berliin tahab, et nimetatud reeglite jõustamine käiks vajadusel kohtu kaudu.
Monti tõotas jätkata jõuliselt kokkulepitud eelarvemeetmete ja majandusreformidega, võitlemaks Itaalia hiiglasliku võlamäega.
Ta andis aga mõista, et kärpeid tuleb teha kärbuva kasvu tingimustes: «On üks üldine küsimus, mis puudutab globaalmajandust ja kindlasti Euroopa majandust. Ja see küsimus on selline: mis saab siis, kui langus tuleb järsem, kui me arvasime?»
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.