P, 25.09.2022

Valitsus andis pankade hiigeltrahvidele rohelise tule

BNS
Valitsus andis pankade hiigeltrahvidele rohelise tule
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Panga poolt finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär tõuseb 32 000 eurolt 5 miljoni euroni.
Panga poolt finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär tõuseb 32 000 eurolt 5 miljoni euroni. Foto: VWPics/VWPics/Sipa USA/Scanpix

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks seaduste muudatused, mille alusel saab finantsväärtegudele määrata senisest oluliselt kõrgemad trahvimäärad, mille ülemmäär tõuseb 5 miljoni euroni.

Audiitortegevuse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduste muudatuste eesmärk on viia finantssektori karistuste ülemmäärad kooskõlla Euroopa Liidu (EL) õigusega. Seaduse kohaselt muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäärasid ja nende arvutamise aluseid.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul on tegemist olulise eelnõuga, mis parandab märgatavalt riigi võimalusi võitluses rahapesuga ja seda eelkõige heidutuse kaudu.

«Finantssektoris võivad suurematel rikkumistel olla kahjulikud tagajärjed nii kogu sektorile kui laiemale avalikkusele. Seega on oluline, et trahvimäärad ja nende määramise põhimõtted oleksid ühesugused kogu Euroopa Liidus ja aitaksid võimalikke rikkumisi üldse ära hoida,» ütles ta pressiteate vahendusel.

Kehtiva õiguse kohaselt on finantsasutusele võimalik enamasti määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot, teatud juhtudel kuni 400 000 eurot ja füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Need praegused rahatrahvide ülemmäärad ei täida EL-i õiguses sätestatud eesmärke.

Seaduse kohaselt tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära, mis enamikel juhtudel on kuni 5 miljonit eurot. Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule.

Näiteks suureneb panga poolt finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile.

Lisaks muudetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Valitsuskabineti 23. augusti nõupidamisel võeti vastu otsus töötada välja vara legaalse päritolu tõendamist ja vara riigi omandisse kandmist puudutavad muudatused finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamise tugevdamiseks.

Seaduses sätestatakse, et kui rahapesu kahtluse korral ei ole vara omanik või valdaja tõendanud vara legaalset päritolu, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult loa vara käsutamiseks üheks aastaks. Sel ajal on vara omanikul või valdajal kohustus tõendada vara legaalset päritolu. Kui seda ei õnnestu kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.

Kehtiva õiguse kohaselt võib käsutamispiirangu seada kuni üheks aastaks siis, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole isikul kohustust tõendeid esitada.

Samuti karmistatakse rahapesu andmebüroo poolt antava tegevusloa nõudeid. Edaspidi tuleb kontrollida ka juhatuse liikme mainet ja sobivust. Samuti peab edaspidi äriühingu registrijärgne asukoht, peakontor või filiaal asuma Eestis.

Seaduse kohaselt tõstetakse finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 1300 eurole.

Antud eelnõu on seotud ka riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga, mis loob aluse kõrgema määraga väärteokoosseisude sätestamiseks. Seadus on plaanitud jõustuma 2019. aasta esimeses pooles eeldusel, et rahatrahvide kohaldamiseks vajalikud karistusseadustiku muudatused on jõustunud või jõustuvad hiljemalt karistusseadustiku muudatustega samal ajal.

Märksõnad
Tagasi üles