Swedbank kinnitas, et ei kavatse rohkem oma osalust tõsta.
«Meie jaoks oli kõige olulisem saavutada Hansapangas sama suur osalus, mis meil oli varem Hoiupangas,» kinnitas toona Swedbanki infojuht Einar Fryden BNSile.
Tegemist oli aga ilmselge valega, sest 1. septembriks oli Swedbanki osalus suurenenud juba 25 protsendini. Swedbanki asepresident Lars Olof Ödlund ütles pärast seda BNSile, et Swedbank ei kavatse 25 protsendilt oma osalust Hansapangas lähemas tulevikus suurendada. Ka see teade sisaldas valet. Samas pikemas tulevikus ta seda enam ei välistanud.
«Keegi meist ei teadnud, et rootslastel on plaan hakata aktsiaid kokku ostma, kuni Rain Lõhmus ja tema rahaturu meeskond hakkas seda ühel hetkel nägema. Aga see käis imekiiresti ja oli kui mitte tundide, siis vähemalt päevade küsimus,» meenutas Hansapanga toonane nõukogu esimees Hannes Tamjärv hiljem Peeter Raidlale raamatus «Eesti kapitali ausammas».
Tegelikult hakkasid aktsiaid müüma ka hansapankurid ise. Esimeste müüjate hulgas oligi Tamjärv, hiljem ka teised asutajad.
Samal ajal oli Hansapanga aktsiaid ostnud teine Rootsi pank SEB, mida tol ajal tunti rohkem algse nimena Skandinaviska Enskilda Banken. Lahti läks tõeline võidupakkumine. 8. septembril teatas SEB, et soovib omandada tervelt kolmandiku Hansapanga aktsiatest. SEB kinnitas Äripäevale, et on omandanud osaluse koostöös Hansapanga juhatusega ja nende toel.
«Meile on väga tähtis, et kõigel, mida me Hansapangas teeme, on panga juhatuse toetus,» ütles S-E Bankeni (praegune SEB) asepresident Lars Gustafsson Äripäevale. «Me ei usu finantsinstitutsioonide vaenulikku ülevõtmisesse,» lisas ta nentides, et Swedbank teeb nende arvates vaenulikke käike.