«Pank» 7. osa – aga mis toimus tegelikult

Hansapanga esimene juht Jüri Mõis (vasakul), teine juht Indrek Neivelt (keskel) ja esimene nõukogu eisimees Hannes Tamjärv. Foto: Raigo Pajula/Ekspress Meedia

Hansapangaga ühinemise ajal 1998. aasta suvel kuulus Swedbankile 19,9 protsenti Hoiupanga aktsiatest. Aktsiavahetusega sai Swedbank nende vastu 6,97 protsenti Hansapanga aktsiaid. Kohe hakkas Swedbank aktsiaid juurde ostma. 1998. aasta augustis kasvab Swedbanki osalus 10,29 protsendini ning kaks nädalat hiljem juba 20 protsendini.

Swedbank kinnitas, et ei kavatse rohkem oma osalust tõsta.

«Meie jaoks oli kõige olulisem saavutada Hansapangas sama suur osalus, mis meil oli varem Hoiupangas,» kinnitas toona Swedbanki infojuht Einar Fryden BNSile.

Tegemist oli aga ilmselge valega, sest 1. septembriks oli Swedbanki osalus suurenenud juba 25 protsendini. Swedbanki asepresident Lars Olof Ödlund ütles pärast seda BNSile, et Swedbank ei kavatse 25 protsendilt oma osalust Hansapangas lähemas tulevikus suurendada. Ka see teade sisaldas valet. Samas pikemas tulevikus ta seda enam ei välistanud.

«Keegi meist ei teadnud, et rootslastel on plaan hakata aktsiaid kokku ostma, kuni Rain Lõhmus ja tema rahaturu meeskond hakkas seda ühel hetkel nägema. Aga see käis imekiiresti ja oli kui mitte tundide, siis vähemalt päevade küsimus,» meenutas Hansapanga toonane nõukogu esimees Hannes Tamjärv hiljem Peeter Raidlale raamatus «Eesti kapitali ausammas».

Tegelikult hakkasid aktsiaid müüma ka hansapankurid ise. Esimeste müüjate hulgas oligi Tamjärv, hiljem ka teised asutajad.

Samal ajal oli Hansapanga aktsiaid ostnud teine Rootsi pank SEB, mida tol ajal tunti rohkem algse nimena Skandinaviska Enskilda Banken. Lahti läks tõeline võidupakkumine. 8. septembril teatas SEB, et soovib omandada tervelt kolmandiku Hansapanga aktsiatest. SEB kinnitas Äripäevale, et on omandanud osaluse koostöös Hansapanga juhatusega ja nende toel.

«Meile on väga tähtis, et kõigel, mida me Hansapangas teeme, on panga juhatuse toetus,» ütles S-E Bankeni (praegune SEB) asepresident Lars Gustafsson Äripäevale. «Me ei usu finantsinstitutsioonide vaenulikku ülevõtmisesse,» lisas ta nentides, et Swedbank teeb nende arvates vaenulikke käike.

Alates 11. septembrist peatati Hansapanga aktsiatega kauplemine börsil. Peatamise põhjuseks oli kavandatav aktsiaemissioon, mille käigus emiteeriti 14 miljonit uut aktsiat. Emissiooni pidi tehtama enampakkumisega ühele strateegilisele investorile. Swedbank oli selleks ajaks omandanud 30 protsenti Hansapanga aktsiatest. Hansapanga teatel tundis emissiooni vastu huvi kolm Skandinaavia panka. Pangad ise oma huvi ei kommenteerinud.

Mõni päev hiljem otsustas Hansapanga nõukogu, et võidupakkumist ei tule ja emissioonis saavad osaleda kõik aktsionärid ning Swedbank garanteerib emissiooni hinnaga 100 krooni aktsia. SEB oli oma osa kasvatanud 18 protsendini ning 29. septembril ostis Swedbank Hansapanga osaluse SEB-lt ära.

Ehkki emissioonis said osaleda kõik Hansapanga aktsionärid, peale Swedbanki mitte keegi aktsiate vastu huvi ei tundud. Swedbank märkis 14,7 miljonit aktsiat, Merita Panga (hilisem Nordea) kliendid 7601 ja SEB kliendid 436 aktsiat. Eraisik Margus Kalamees märkis kaks aktsiat ja see oligi kõik. Swedbankile kuulus pärast emissiooni umbes 60 protsenti Hansapanga aktsiatest.

Neli päeva hiljem teatas Hansapank, et alates 1. jaanuarist 1999 lahkub Jüri Mõis juhatuse esimehe kohalt ning tema asemel saab uueks juhiks Indrek Neivelt.

Jüri Mõis nimetas lahkumise põhjuseks toona, et Hansapanga juhatusse on vaja uusi inimesi.

«Minu lahkumist tuleb ennekõike seostada sellega, et Hansapangas on sirgunud väga tugevaid noori juhte, kes on muutunud oludes mitmeski mõttes tõelisemad pankurid kui mina ja juhatuse esimehe ameti vääriliseks kasvanud,» rääkis Mõis BNSile.

Üheksa aastat hiljem oli ta juba avameelsem ning tunnistas, et Swedbank lasi ta lahti.

«Rootslased lasid mind lihtsalt lahti,» ütles ta Peeter Raidlale. «Juba järgmisel päeval pärast Hoiupangaga ühinemist olid Swedbanki vennad kohal ja teatasid, et nemad on nüüd kõige suuremad aktsionärid ja me peame nende pilli järgi mängima hakkama,» selgitas Mõis. «Tagantjärele asjadele mõeldes tundub see nende toonane soov küll igati loogilisena. Kuid just nii see minek oli. Siis aga hakkasid ka teised Hansapanga juhid sedasama pääseteed otsima. Sinnamaani olime tegutsenud koos ühise meeskonnana. Ent kui selgus, et üks mees lastakse vabalt minema, siis arvati, et mida nemadki seal enam passivad,» lisas ta.

Mõisale sai saatuslikuks muidugi see, et ta tegi strateegilise investori valikul panuse Swedbanki konkurendile SEB-le.

Eesti Ekspress  kirjutas sama aasta novembri lõpus, et eriti solvunud oli Mõisa lahtilaskmise pärast Hannes Tamjärv, sest Mõisa palkamine-vallandamine oli tema kui nõukogu esimehe, mitte aga aseesimehe Anders Sahléni rida. 14. detsembril teatabki Hansapank, et  Tamjärv lahkub nõukogu esimehe kohalt.

Hansapanga nõukogu aseesimees ja Rootsi Swedbanki ametnik Anders Sahlén Foto: TOOMAS HUIK / PM/EMF

Olari Taal ja Daiwa laen

Olari Taal lahkus Hoiupangast 1998. aasta alguses ja juba jaanuaris sai temast Mart Siimanni valitsuse siseminister, pärast mida sai temast Daiwa skandaali suurimaid peksupoisse.

Teadaolevalt paigutas Olari Taal Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) 100 miljonit krooni (6,4 miljonit eurot), millest ta jäigi ilma ning millega osutus kogu afääri suurimaks kahjusaajaks. Enne siseministri ametikohale asumist kinkis Taal oma osaluse HTASi aktsiatest Marcel Vichmanile. Hiljem kinkisid oma osalused talle ka aktsiaseltsi teised osanikud Priit Haller, Aare Kilp, Juta Maar ja Heino Viik.

Taal on ka ise hiljem tunnistanud, et kaotas 90 protsenti oma varandusest. 2007. aastal kinnitas Taal Peeter Raidlale: «Avaldasin omal ajal Vichmannile suurt survet, et ta edasi ei võitleks. Nii et minu südametunnistus on puhas, haukugu kes tahes ja kui palju tahes. Aga Vichman võitles edasi ja lõpus võitiski.»

Olari Taal 1996. aasta suvel Foto: Tiit Veermäe / PM/Scanpix Baltics

Pikk vaidlus lõppes alles 2000. aasta lõpul, mil Hansapank ja HTAS (Marcel Vichmann) sõlmisid kokkuleppe, et mille kohaselt sai Hansapank 1998. aasta 29. aprillil Hoiupanga kontrolli alt kadunud aktsiate eest kompensatsiooniks 56 miljonit krooni (3,58 miljonit eurot). Vichmanni käes oleva 1,584 miljoni Hansapanga aktsia turuväärtus kokkuleppe sõlmimise ajal ulatub 214 miljoni kroonini (13,7 miljonit eurot).

«Vichman on selles mõttes aus mees, et ta käis mulle pärast lõplikku võitu ka raha pakkumas,» nentis Taal Raidlale. «Seda, mis ta pakkus, oli kaugeltki rohkem, kui mul tol hetkel üldse varandust oli. Vichmann pakkus mulle 126 miljonit krooni, aga ma ei võtnud vastu,» lisas ta.

Daiwa vari aga jälitas Taali veel kümme aastat hiljem ja pole välistatud, et jälitab tänaseni. Nimelt valiti Taal 2008. aasta aprillis vastloodud kinnisvarainvesteeringute ettevõtte Eften Capital nõukogu liikmeks. Kui aga Eften läks finantsinspektsiooni fondivalitseja luba taotlema, siis soovis inspektsioon Eftenilt täiendavaid selgitusi Taali sobivuse kohta sellele kohale. Taal lahkus seepeale Efteni nõukogu liikme kohalt, aga kaebas Finantsinspektsiooni kohtusse. Pikk kohtusaaga lõppes riigikohtu halduskolleegiumi otsusega Taali kaebust menetlusse mitte võtta. Alama astme kohtud jätsid valdavas osas Taali kaebuse rahuldamata.