Keskkonnaminister Kiisler lihtsustas harrastuskalapüüki Matsalu rahvuspargis ja Piirissaarel

Kevadine kalapüük Pärnumaal, pilt ei ole Matsaluga seotud Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

• Mitmes Matsalu rahvuspargi piirkonnas pole püügiluba enam vaja
• Suurendati püügilubade arvu piirkonnas M1
• Piirissaarel suurendati lubatud kalavõrkude arvu
• Pangodi ja Aheru järvedel kalapüüki siiski vähendatakse

Keskkonnaministeerium tühistas harrastuskalastajatele seni kehtinud kalastuskaardi nõude Matsalu lahe Väinamere piirkonnas ning suurendas püügilubade arvu Matsalu lahe sihtkaitsevööndis. 

Suurenes ka Piirissaare püsielanikele väljastatavate kaldavõrkude lubade hulk. 

Kalarikkas ja populaarses püügipiirkonnas Matsalus on kalastuskaardid seni saanud otsa loetud minutitega pärast taotlemise avamist internetis. Matsalu rahvuspargi Väinamere piirkonnas kaovad kaardid sootuks.

Matsalu rahvuspargi kalastuspiirkondade püügivõimaluste muudatuse toob kaasa uuendamisel olev rahvuspargi kaitse-eeskiri, mille kohaselt pole enam vaja piirata kalastajate arvu piirkondades, mille tähistus on M2, A, B, C,D, E, K ja J2.

M1 piirkonna üldiste kalastuskaartide arvu suurendatakse 60-lt 90-le, lisaks jagatakse piirkonna M1 kalastuskaardi kehtivus senise ühe asemel viieks perioodiks – neljaks kuuajaliseks ning üheks 15-päevaseks perioodiks.

2019. aastaks suurendatakse ka Piirissaare püsielanike kaldavõrkude piirarvu 100-lt võrgult 125-le. Muudatusega avardatakse Piirisaare püsielanike püügivõimalusi. Teadlaste hinnangul ei suurenda muudatus siiski oluliselt püügikoormust, sest peamiselt püütakse kevadisel perioodil särge.

Lisaks muudetakse kalastuskaartide kehtivuse aega. Noile siseveekogudel, kuhu on varem kehtestatud kuuajalised nakkevõrkude kalastuskaardid, antakse uuel aastal nädalased kalastuskaardid. Muudatusega antakse suuremale hulgale harrastuskalastajatele võimalus püüda siseveekogudes nakkevõrguga. Üldist püügikoormust ei suurendata.

Kahel veekogul vähendatakse Eesti Maaülikooli teadlase soovitusel püügivõimalusi 25% võrra. Need on Tartu maakonnas paiknev Pangodi järv ja Valga maakonnas paiknev Aheru järv, mis on sobilikud kohale, ühele harrastuskalastajate huviorbiidis olevale kalale. Paraku on katsepüügid näidanud, et koha arvukus neis veekogudes on kahanenud, mistõttu on püügivõimaluste vähendamine vajalik.

Täpsustatakse ka maakondade piirid merel, sest kuni tänaseni seda tehtud ei ole. 2019. aasta määrusesse lisatakse iga maakonna järele punktid, mille ühendusjooned maakondi üksteisest eraldavad. Maakondade merepiirid on vaja seada eeskätt selleks, et vähendada olukordi, kus ühte maakonda soetatud nakkevõrgu kalastuskaardiga on tegelikult püütud naabermaakonna territooriumil.

Muudatused puudutavad uusi püsiasustusega väikesaari, millele määratakse 2019. aastaks teatav hulk kalastuskaarte nakkevõrkudega püügiks. Need väikesaared on Aegna, Kesselaid, Naissaar, Osmussaar ja Väike-Pakri. Nakkevõrkude piirarvud uutele püsiasustusega väikesaartele on osaliselt ümber jagatud teiste sama maakonna väikesaarte, aga ka sama maakonna üldiste nakkevõrgu piirarvude arvelt. Üldisi nakkevõrkude piirarve püsiasustusega väikesaarte püügivõimaluste loomiseks ei ole suurendatud.

Samuti tuletab Keskkonnaministeerium meelde kalastuskaardi aruannete esitamist, sest uue aasta kaartide taotlemine on kohe ukse ees. Püügiaruanne tuleb esitada ka sellisel juhul, kui kalale ei jõutud või kui saak jäi saamata. Kalastuskaardi puhul tuleb aruanne esitada viie päeva jooksul pärast kaardi kehtivuse lõppu. Pikemaajaliste kalastuskaartide, nagu näiteks nakkevõrkude ja forellipüügipiirkonna kaartide, puhul tuleb aruanne esitada iga kuu kohta, mitte ainult korra, kalastuskaardi kehtivuse lõppedes.