Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas: Eesti riiklik merendus tuleks konsolideerida

Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas ameti 100. aastapäeval Foto: Raul Mee/Mollusk Meedia

• «Laevad Eesti lipu alla» seadus võidakse vastu võtta EL riigiabi otsust ootamata
• Ideaalis võiks Eesti merendus olla 2–3 ameti hallata

Eesti merealade riiklik planeerimine, haldamine ja järelevalve jaguneb täna paljude ametkondade vahel. Sageli ei koordineeri need omavahel tegevusi, mistõttu esineb dubleerimist ja huvide konflikte. Kuidas toimub Eesti mere majandamine ja mida oleks võimalik tõhusamaks muuta?

Vastab Eesti Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas.

Eesti riikliku arengukava Eesti Merenduspoliitika 2012–2020 periood saab peagi läbi, selle arengukava koostamist ja täitmist on juhtinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Lisaks on rahandusministeeriumis koostamisel Eesti mereala planeering, mis samuti peaks saama mereala kasutamist reguleerivate otsuste aluseks. Mis võiks pikemas perspektiivis olla Eesti merealade haldamise aluseks ja kuidas seda tegevuskava ellu viia?

Arengukava Eesti Merenduspoliitika on kuni aastani 2020 kehtiv, selle järgi on seni tegutsetud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jälgib selle elluviimist ja koostab täitmisraporteid. Veeteede amet annab täitmisraportitele oma sisendi meie vastutusvaldkonda puudutava kohta.

Eks see on pisut samasugune teema, nagu teiste arengukavadega, mida riigil on kokku 30 või 40. Paljuski ei ole neis kavades finantse planeeritud. On plaanid, mõtted, tegevused. Aga kui vastutajad pole määratud, raha puudub, kui rakendusplaan ei ole seotud ressurssidega, on eesmärke keeruline saavutada. Veeteede amet on olnud protsessidesse kaasatud, kuid on juhtunud, et head mõtted lükatakse kõrvale, kuna nad on ressursimahukad ja nendega ei taheta tegeleda.

Uut merenduse arengukava eraldi arengukavana suure tõenäosusega ei tule, selle asemel liidetakse merendus ühtse transpordi arengukavaga, mis hakkab kuuluma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleri pädevusse. Tõenäoliselt.

Mereala planeerimisse panustab veeteede amet ekspertide tasandil. Saame aidata laiema vaatega, naaberriikidega ühiselt planeeritavatel aladel või kui king kuskil pigistab: tuuleparkide küsimuses näiteks Pärnumaa või Hiiumaa merealadel. Aga ka spetsiifilisemate teemadega nagu vrakid, merebioloogia, laevaliiklus.

Iga piirkond on omamoodi, näiteks Pärnu lahel on teised mured. Olles ise rääkinud erinevate osalistega, tean, et Pärnu on väga eriline, seal on purjetajatele kehtestatud eripiirkond võistlemiseks, aga kalastajad tahaksid samas kohas kala püüda – lahe põhjareljeef on muutunud ja kala on sinna liikunud. Samuti kalameeste ja laevaliikluse konfliktid (hiljuti sõitis kaubalaev Pärnu lahel avameremõrda sisse ja rikkus kalli püünise, toim) Ei ole teada, kas kalamees esitas nõude, aga see pole ka veeteede ameti teema, kuna pole otseselt seotud meresõiduohutusega. Kaptenina võin öelda, et ükski laev ei taha sõita mõrdadest läbi, see on risk ka laevale. Kui püünis takerdub laeva mehhanismide külge, võib see laeva vigastada, näiteks rikkuda sõuvõlli tihendi või roolisüsteemi.

Kas Eestil võiks olla mereministeerium ja kas selleks võiks saada veeteede amet?

Teoreetiliselt on kõik võimalik, küsimus on selles, mis on eesmärk. Veeteede amet ei tegele ainult transpordiga. Suures plaanis on meie kätte juba koondunud palju rohkem kui veeliikluse ohutus ja järelevalve. Veeteede ametil on täna 270 töötajat neist vaid 40 tegelevad järelevalvega.

Oleme väga väikse riigina mitmeski valdkonnas väga killustunud, selle tulemusel ei ole paljud tegevused efektiivsed. See on põhimõtteliselt riigijuhtimise mudeli küsimus.

Riikliku merendusega tegeleb Eestis täna aktiivselt vähemalt viis eri ministeeriumite haldusalas olevat ametkonda: veeteede amet (MKM), politsei- ja piirivalveamet ja päästeamet (siseministeerium), Kaitsevägi (kaitseministeerium), keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon (keskkonnaministeerium), mereteemadega tegelevad mitmed ülikoolid (haridusministeerium).

Lisaks riigile kuuluv AS Eesti Loots, riigi enamusosalusega AS Tallinna Sadam koos oma tütarettevõtetega TS Laevad ja TS Shipping. Tulemuseks on ressursside dubleerimine, sarnased ressursid on alakoormusega. Lahendus oleks riiklik merendus konsolideerida. Ideaalis võiks merel olla maksimaalselt 2–3 organisatsiooni. Laias laastus tuleks riiklik merendus jagada kaheks: tsiviil- ja militaarotstarbeliseks. Häid eeskujusid on, näiteks Taani, Norra, Singapuri mudelid. Märgatavalt suurema rahvaarvuga riigid on suutnud konsolideerida oma riikliku merenduse juhtimise.

Mis võiks olla Eesti merenduse eesmärk ja peamine ülesanne?

Küsimus on, kas meie merendusmudel on jätkusuutlik. Eesmärk on kasutada olemasolevat potentsiaali Eesti riigi heaolu parandamiseks. Merenduse väljakutse on saavutada SKT tõus läbi suure lisandväärtusega töökohtade loomise.

Praegu riigikogu menetluses olev laevade Eesti lipu alla toomise eelnõu on seotud majandusega, see ei ole ainult transpordi vastutus. Eesti lipu konkurentsivõime parandamine oli sees praeguses koalitsioonilepingus. Laevanduse eelnõuga peame edasi liikuma ja suutma selle riigikogu praeguse koosseisuga vastu võtta. Kuna Euroopa Komisjoni riigiabi otsuse tegemine võib tähendada kuni 9 kuud ootamist, on meie ettepanek need protsessid lahutada ja võtta seaduseelnõu praegu nii vastu, et mida saame ise otsustada, hakkab kohe kehtima ja riigiabiga seotud punktid jõustuvad sõltuvalt riigiabi otsusest.

Eesti ettevõtted teenindavad laevu üle maailma, meil on olemas pädevus, kompetentsid, ressurss. On tavaks, et laevandusettevõtte kontor on lipule lähemal. Teame, et kui lipuseadus vastu võetakse, tekivad sellised kontorid ka Eestis. Küsitlesime 2–3 aastat tagasi erinevaid laevandusettevõtteid ja saime vastuseks, et kui muutub majanduslikult mõttekaks laeva Eestis lipu alla kolimine, tuuakse siia ka kontorid. Eesti majanduskeskkond on laevaettevõtjatele sobiv, lihtne ja arusaadav.