Järgmine suurtehing: Austraalia fond ostab Eesti soojahiiglase

Utilitase senine suuromanik Kristjan Rahu müüb oma elutöö. Foto: Priit Simson

Austraalia investeerimisfond First State ostab Eesti suurima kaugküttefirma, Kristjan Rahule kuuluva Utilitase. Tehingu hind oli 320 miljonit eurot, millest Rahule läheb umbes 270 miljonit. 

Vastavalt täna Tallinnas allkirjastatud lepingule omandas First State'i hallatav taristufond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II) Utilitases 85-protsendilise osaluse. Kaugküttekontserni senised omanikud ja juhtkonna liikmed säilitavad ettevõttes kokku 15-protsendilise osaluse.

Utilitase nõukogu esimees, varem 85-protsendilist osalust hoidnud Kristjan Rahu ütles, et EDIF II on tunnustatud rahvusvaheline infrastruktuurifond, millel on mitmeid investeeringuid Lääne- ja Põhja-Euroopas ning ligipääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele.

«Utilitas on fondi esimene investeering Balti riikides ning seni ainus suure rahvusvahelise infrastruktuurifondi investeering siin piirkonnas. Ootame EDIF II ja First State’i tiimiga pikaajalist koostööd. Meie eesmärk on tagada, et Utilitas püsiks rohelise energia arendajana esirinnas,» selgitas Rahu.

First State’i infrastruktuuriinvesteeringute valdkonna partner Niall Mills lisas, et neile kui pikaajalisele investorile on oluline Utilitase juhtiv positsioon kestliku ja töökindla kaugküttevõrgu operaatorina, erilise rõhuga taastuvenergia tootmisel. «Koostöös kaasaktsionäride, juhtkonna ja töötajatega hakkame ettevõtet edasi arendama,» märkis ta.

Utilitase kontserni kaugkütteettevõtete Utilitas Eesti AS ja Utilitas Tallinn AS ning koostootmisjaamade operaatori Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ juhtkondades muudatusi ei toimu.

Utilitase kontserni juhina jätkab Priit Koit ja nõukogu esimehena Kristjan Rahu. Nõukogu täiendatakse kahe uue liikmega, kelleks on First State’i direktor Gregor Kurth ja sõltumatu liikmena Andreas Greim, kes on Dalkia Internationali, Areva ja Électricité de France’i kogemusega kaugkütte- ja energiasektori ekspert.

Tehingut finantseeris rahvusvaheline pankade sündikaat, kuhu kuulusid Skandinaviska Enskilda Banken ja Crédit Agricole Corporate and Investment Bank garanteerijatena ning HSH Nordbank. 

Utilitase omanikke nõustasid tehingus Superia Corporate Finance ning Advokaadibüroo Triniti. First State’i nõustasid DC Advisory ning Advokaadibüroo Cobalt. 

Konkurent: müük ei tulnud üllatusena

Utilitase konkurendi Adven Eesti juhatuse esimees Urmo Heinam ütles, et jutud Utilitase müügist liikusid turul juba mõnda aega. «Nagu ma ütlesin ka kuu aega tagasi Postimehele, siis ega ma väga üllatunud ei ole arvestades seda, mis Skandinaavias toimub. Tehing oli ootuspärane,» ütles ta. Ostja kohta ütles Heinam, et tegemist on teada-tuntud tegijatega, kes on hakanud üha enam investeeringuid Euroopasse tegema. «Ega Eesti turul rohkem selliseid varasid, mille vastu nad võiksid huvi tunda, väga ei olegi,» lisas ta. 

Suuri muudatusi müük Heinami sõnul turule kaasa ei too. «Ettevõtte plaan ja strateegia on selgelt paigas. Kaugkütte turul suuri muudatusi pole» ütles ta.

Teist ostuhuvilist nõustanud Papp: kosilasi oli mitmeid

Paljusid ülevõtmistehinguid nõustanud advokaadibüroo Ellex Raidla partner Sven Papp ütles, et Eesti vaates on iga üle 50 miljoni euro ulatuv tehing suurtehing ja 100 miljoni euro piiri ületav teging juba väga suur tehing. «Utilitase müük on sarnases suurusjärgus Nelja Energia müügiga. See näitab, et energeetikas on olnud väga aktiivsed ajad.» 320 miljoni euro suurune tehingu hind on tema kohaselt bilansimahte ja käibeid vaadates õiglane. 

Papp ise esindas ka ühte Utilitase kosilast. «Ju siis olid läbirääkimised praeguse ostja ehk EDIF II-ga juba niivõrd kaugel, et minu esindatud ettevõtte huvi jäigi lihtsalt huviks,» ütles ta. Huvilise nime ei saanud Papp küll avalikustada, kuid ütles, et tegemist oli ka ühe infrastruktuurifondiga. «Kindlasti ei olnud see ainus huviline. Utilitase juhtkond on varasemalt rääkinud, et neil käis külas mitmeid teisi ettevõtteid.»

Rahu paar kuud tagasi: kontrollpakki käest ei anna

Nagu öeldud, kirjutas Postimees juba oktoobri alguses, et Utilitas müüakse peagi välisinvestorile. Seda kinnitasid toona mitmed advokaadid, kes ülevõtmistehinguid nõustavad.  

Utilitase suuromanik Rahu kummutas toona aga toona selle jutu kiiresti. Omal ajal prantslastelt Utilitase tagasi ostnud Rahu kinnitas, et kontrollpakki nad käest ei anna.

Siiski tunnistas suurettevõtja, et nende poole on viimase pooleteise aasta jooksul pöördunud paljud välismaa pangad ja fondid, kes tahaksid neid osta.

«Ilmselt on turusituatsioon selline, et meiesuguste infrastruktuuriettevõtete vastu tuntakse praegu väga suurt huvi,» pakkus suurettevõtja. Rahu tahtis aga rõhutada, et seni pole mitte ühtegi ametlikku oksjonit või müügiprotsessi alustatud.

«Ja kui me seda ka teeks, siis me räägiks vaid finantspartneri kaasamisest, mitte firma sajaprotsendilisest müügist. Utilitas on Eesti firma ja seda juhivad eestlased. Meie mõtetes pole kindlasti see, et me ettevõtte ära annaksime. See ei tule kõne allagi,» oli ta resoluutne.

Utilitas OÜ

Energiakontsern, mille põhitegevus on soojuse ja elektri tootmine ning kaugkütteteenuse osutamine.

Varustab kaugküttesoojusega 4741 hoonet kaheksas linnas üle Eesti.

Sealhulgas enam kui 165 000 kodumajapidamist.

Omab üle 500 kilomeetri soojusvõrku ja käitab 39 katlamaja.

Klientideks on korter- ja eramajad, koolid ja lasteaiad, büroohooned ja riigiasutused, spordihallid ja ujulad, kaubanduskeskused ja hotellid, haiglad ja sotsiaalasutused.

Suuromanik on Kristjan Rahu. Veidi üle 12 protsendi suurune osalus on jaotatud ettevõtte juhtivtöötajate Priit Koidu, Priidu Nõmme, Janek Trumsi, Erich Teigamäe, Aulis Meituse ja Andres Taukari vahel.