Toidupettus Eestis: VTA leidis viie tootja veisehakklihast linnuliha

VTA tuvastas viie ettevõtte puhul linnuliha kasutamise veisehakkliha toodetel. Foto: Vladislav Musakko / VIRUMAA TEATAJA

Veterinaar- ja toiduamet tuvastas viie tootja hakklihast linnuliha kasutamise, ehkki märgistusel puudus sellekohane teave. Toidu koostise muutmine parandusteta etiketil on toidu võltsimine.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) teostas saabunud vihje tõttu septembris ning oktoobris suunatud kontrolli. Järelevalve käigus võeti proovid 20 tootja hakklihast. Kontrolli eesmärk oli tuvastada, kas märgistuse kohaselt veiseliha sisaldavas hakklihas on kasutatud ka linnuliha, mis etiketil kajastamist ei leia. Rikkumise puhul, kus toode sisaldab linnuliha, ehkki märgistusel puudub sellekohane teave, on tegemist toidu võltsimisega. Toidu võltsimine tuvastati viie ettevõtte puhul.

Linnuliha kasutamine veisehakklihas avastati Raplas tegutsevas Lepiku lihatööstuses, Jõgeval Vecordia vorstitööstuses, Harjumaal Raasiku Lihatööstuses, Lääne-Virumaal ABC1 ja Tartumaal Talika MEAT lihatööstuses. Kõigile neile on ettekirjutus tehtud.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on see suur rikkumine. «Toidu võltsimine ja võltsitud toidu käitlemine on keelatud,» ütleb ta. Põhjusel, et toidu võltsimine pole Euroopas harv nähtus, teeb VTA riski- või vihjepõhiseid kontrolle. «VTA üks prioriteete on veenduda, et turustatav toit oleks varustatud õige ja asjakohase teabega, mis ei eksita tarbijat,» lisas Kalda.

Siiski rõhutas Kalda, et inimestel pole põhjust paanikaks, sest otsest ohtu inimese tervisele pole, on vaid olukord, kus viis ettevõtet on tootmises kasutanud ebaausaid võtteid. «See on toiduvõltsimine sõna otseses mõttes,» sõnas Kalda. «Inimeste elule või tervisele kindlasti ohtu pole.»

VTA tegi ettekirjutused hakklihatootjatele, kelle puhul tuvastati eelpool nimetatud rikkumine, ning alustab väärteomenetlust toiduvõltsijate karistamiseks. Juriidilisele isikule toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine on toiduseaduse alusel karistatav rahatrahviga.

Lepiku lihatööstuse esindaja Krista Lepiku sõnul on kõik linnulihaga veisehakklihad kokku korjatud, kuid rohkem kommentaare ta ei nõustunud jagama. Ka Vecordia Põltsamaa vorstitööstuse juht Taavi Ausna jäi kommentaare jagades kidakeelseks, kuid ütles, et linnuliha oli sattunud veisehakklihasse eksituse tõttu ning nüüdseks on kõik tooted müügilt korjatud. Raasiku lihatööstuse juhatuse esimees Kristjan Tralla ei soovinud olukorda kommenteerida.

Talika MEATi tootmisjuhi Peep Roopalu sõnul oli nendel probleeme mitte veisehakklihaga, vaid koduse hakklihaga, kus peaks olema sea- ja veiseliha pooleks. Linnuliha seal siiski olla ei tohiks. «See sattus sinna eksitusena,» sõnas ta ja selgitas, et nad toodavad ka broilerihakkliha. Roopalu sõnul võeti proovid 5. juulil valminud partiist, umbes samal ajal oli neil vahetunud laomees. «Praegu veel (ettevõttesisene – toim) uurimine käib, sest me peame mitu kuud tagasi vaatama ja kõik dokumendid ja laoarvestused võtma ühe kilo täpsusega välja.»

Roopalu sõnul võib uurimine väga palju aega võtta, sest dokumendid on mitmes arvutis ja need tuleb nüüd kõik üksipulgi üle vaadata. «Alles siis saan ma leida süüdlase ja öelda,  kes selle sassi ajas, kas on see laomees või on see, kes hakkliha tegi.» Linnulihaga segatud partii oli 100 kg ringis ning nüüdseks on see müügilt korjatud. «Mul aga puuduvad täpsed andmed, kas seda jõuti ka müüa. Õnneks see partii oli hästi väike, et meil enam seda laos ka polnud, kuigi oleksime tahtnud ka ise proove võtta.»

Toidu võltsimisena käsitletakse toidu koostise muutmist märgistust muutmata ning märgistuse muutmist koostist muutmata. Samuti tervise- ja identifitseerimismärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel ning käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.

Kontrolli tulemuste põhjal plaanib VTA senisest veelgi enam panustada kontrollidesse, mis aitavad tuvastada võimalikke toidu võltsimise juhtumeid. Käesoleval juhul ei kujutanud toidu võltsimine otsest ohtu inimeste tervisele.

Olle Horm: Kinnitan, et Maks & Mooritsa veisehakkliha on valmistatud kodumaisest veiselihast

Oleme suuruselt teine seakasvataja Eestis ja meile kuulub kokku neli sea­farmi Lõuna-Eestis. See võimaldab Maks & Mooritsa hakkliha valmistada oma farmides kasvatatud kodumaisest sealihast.  Meie veisehakkliha on valmistatud veiselihast, mis tuleb kodumaistelt talunikelt ja farmidest. Maks & Mooritsa tööstuses jälgivad 7 riiklikku järelevalveametnikku iga päev, et kogu tootmine vastaks kehtivatele kvaliteedinõuetele. Nii saame kindlad olla, et pakume tarbijale parimat lihatoodangut. 

Täna meediasse jõudnud uudis, et viie lihatootja veisehakklihast avastati linnuliha, teeb kahju kogu kodumaisele lihatööstusele. Veterinaar- ja toiduamet on teinud väga head ja vajalikku tööd taoliste juhtumite kindlaks tegemisel ja avalikustamisel. Pakendil oleva info võltsimine on lubamatu ega tohiks mis tahes toidutööstuses kõne alla kunagi tulla. Lihatootjatena vastutame ühiselt, mida tarbijale pakume ja sellist tegevust ei tohi me endale lubada.  Eestimaal elavate inimeste toidulaua katjana seisame kõik võrdselt selle eest, et pakendis oleks see, mida ostjale etiketil lubame.