Soomlased käivitavad suurtehast: pärnakad palgatud, nüüd ukrainlaste järele!

Metsä Woodi Pärnu tehasejuhi Kaarel Tali sõnul kiikavad nad Ukraina vineeritehaste poole, kust annaks kvalifitseeritud töötajaid tuua. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Soomlaste Metsä Woodi võimas Pärnu vineeritehas on terve ümbruskonna töökätest vaat et kuivale tõmmanud, mistõttu tuleb nüüd inimesi otsima minna Ukrainasse.

Metsä Woodi 55-miljonit eurot maksma läinud Pärnu linna kasevineeritehas on selle aasta üks olulisemaid tööstusinvesteeringuid. Ettevõtlusminister Rene Tammist nimetas seda lausa viimaste aastate üheks suurimaks välisinvesteeringuks. Oluline on ka see, et tehas loob Pärnusse juurde 200 uut töökohta.

Kuigi hoone pidulik avamine toimus oktoobris, tuli esimene laar vineeri tehasest välja juba suve alguses. Sellest ajast saadik on Metsä Wood tootmisvõimsust järk-järgult suurendatud ja inimesi palganud. Tehase juht, pika Venemaal vabrikute juhtimise kogemusega Kaarel Tali ütles, et kuigi seni on kõik sujuvalt kulgenud, kimbutab neidki Eesti majanduse üks suurim probleem: pole võtta töökäsi.

Palgatõus paarkümmend protsenti

Metsä Wood alustas töötajate värbamist esialgu Pärnust. Kuid ega sealgi pole vaba tööjõudu niisama laokil. Inimesi tuleb konkurentide juurest üle meelitada, kas parema palga või töötingimustega. Tali sõnul ongi nad seda juba teinud. Rahvast on tulnud nii suuremate tööandjate nagu Wendre ja Valmos juurest, kuid kaotustest pole pääsenud ka väiksemad firmad.

«Meie tulek on Pärnumaa ettevõtete palgakulusid tõstnud mitukümmend protsenti,» selgitas Tali. Kui palju siis Metsä Wood töötajatele palka maksab? Tehasejuhi sõnul jääb nende töötajate keskmine palk veidi alla Eesti keskmise, mis teises kvartalis oli 1321 eurot. Tali rõhutas, et igale palgale võivad lisanduda boonustasud. Lõpuks sõltub temas sõnul kõik sellest, kas inimesel on kogemusi, missugune on tema töömotivatsioon ja kui kiiresti ta areneb.  

«Aga arvan, et oleme edumeelsemad kui nii mõnedki teised kohalikud ettevõtted,» kiitis mees vineeritehase häid olmetingimusi ja seda, et tööohutus on kõrges hinnas. Kuna Pärnu on väike, siis kas konkurendid, kellelt nii mõnigi töötaja üle näpatud, vimma ei pea? «Veriseks ei ole veel läinud. Suhted on normaalsed ja tänaval tervitame,» muheles Tali.  

Silme ees terendab Ukraina

Käivitamisfaasis tehases töötab praegusel hetkel umbes 100 kohalikku töötajat, kellest umbes viiendik on vene keelt kõnelevad inimesed. Ka esimesed neli Ukrainast pärit töötajat alustavad õige pea liini taga. «Neid pakutakse meile uksest ja aknast. Pärnusse on juba päris suur Ukraina kogukond moodustunud,» teadis Tali.

Ukraina suunal vaatabki Metsä Wood üha enam. Ega muud ei jäägi üle, kuna vineeritehases ambitsioon on kasvada 200 töölisega suurettevõtteks. Kuigi Tali möönis, et välistööjõule panustamine võib olla kohati ebakindel – nad on väga liikuvad ja juba 100 eurone palgatõus võib panna neid töökohta vahetama – ei jää tõenäoliselt midagi muud üle.

Seetõttu on Tali silma peale pannud ühele Ukraina vineeritehasele, kust annaks kogenud ja erialaste teadmistega inimesi siia meelitada. Seetõttu kaalub Metsä Wood seal peagi töötajate sihtotsingute alustamist.

Eesti keelt kuuleb üha vähem

Kui suurim probleem ühe tööstusinvesteeringu käivitamisel on töötajate leidmine, siis siit hargneb kohe ka järgmine väljakutse: töötajad tahavad koolitust saada. Inimesi, kes on vineeritootmise spetsiifikaga tuttavad, on kas väga vähe või pole neid üldse. Metsä Woodi olukorra muudab keerulisemaks seegi, et töötajaskond on rahvusvaheline, mistõttu peab koolitusi läbi viima ja juhendeid koostama mitmes eri keeles. «Üha rohkem töötab meil vene keelt kõnelevaid inimesi, see on selge trend,» märkis Tali.

Järgmine väljakutse, taaskord seotud töötajatega, on see, et inimesed ei kipu tööl püsima. «Meil on ka päris palju lahkujaid olnud, kuskil paarkümmend inimest,» tuli Talil tunnistada. «Paljud on tulnud väljastpoolt tööstussektorit ja neil puudub kogemus, mida tähendab tööstuslik tootmine ja öövahetused,» kirjeldas ta. Lisaks on masina taha sattunud neid, kel distsipliiniga probleeme: nad kas jäävad pidevalt hiljaks või ei jõuagi tööle. Üks inimene on lahti tehtud ka alkoholiprobleemi tõttu. «Aga ühtki head inimest me kindlasti niisama ei koonda,» lubas juht.

Metsä Wood loodab Pärnu kasevineeritehase täisvõimsusel tööle saada 2019. aasta lõpuks. Tali ütles, et kui nad seda suudavad, on see kiirus, milleni pole ükski teine kohalik vineeritootja veel küündinud.

Pärnu kasevineeritehases kasutatav tooraine, kasespoon, tuleb Kesk-Soomest Äänikoskist. Siin tehakse spoonist kasevineeri, mida kasutatakse ehitus- ja transporditööstuses. Toodang tarnitakse peamiselt Kesk-Euroopasse, tootmismahuks umbes 7 veokikoormat päevas.

Konkurent: paljud on pidanud Metsä Woodi pärast lõivu maksma

Pärnumaa spoonitootja Valmos OÜ tegevjuht Heiki Vahermets ütles, et ka neilt on inimesi Metsä Woodi tööle läinud.

«Nende tehase avamisega on tööjõu osas pidanud lõivu maksma ilmselt paljud Pärnu ettevõtted ja protsess on teadupärast jätkuv,» ütles juht.

«Iga uue tootmise või tööstuse avamine Pärnus tõstab palgataset ja mina nimetan seda uueks turusituatsiooniks, kus väiksema palgatasemega ettevõtted loovutavad oma tööjõudu paremate tingimuste ja kõrgema palgatasemega ettevõtetele,» lisas Vahermets.

Ta tõdes, et kui Eestis tervikuna on lokkav tööjõupuudus, siis Pärnus olevat asi veel hullem. Lahenduseks pakkus ta Ukraina renditööjõu agaramat kasutamist.

Pärnumaal hoogsalt kasvanud palkade kohta ütles tegevjuht niipalju, et nad tõstavad seda vastavalt turusituatsioonile. «Tunnistan, et viimastel aastatel oleme teinud seda tihedamalt ja paremate töötajate osas järsema tõusunurgaga,» kinnitas mees.