/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/25/7862126t1h73f6.jpg)
Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 16 protsenti rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatas statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18 protsenti.
Ehitusmahud kasvavad mühinal (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandas kvartalis ehitati omal jõul 863 miljoni euro eest, millest hooneid 527 miljoni ja rajatisi 336 miljoni euro eest. 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 13 protsenti ja rajatisi 22 protsenti rohkem.
Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hoonete ehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes seitse protsenti ja seda põhiliselt hoonete ehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu kolmandas kvartalis kuus protsenti, mullu samal ajal kaheksa protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati 2018. aasta kolmandas kvartalis kasutusse 1395 uut eluruumi ehk 85 eluruumi vähem kui aasta eest. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
2018. aasta kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1673 eluruumi ehitamiseks, mida on neli protsenti vähem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 206 mitteelamut kasuliku pinnaga 305 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus- ja laopinda. Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.