Idufirma: kultuuriliselt, etniliselt, sooliselt ja usuliselt erineva taustaga meeskonnad tõstavad ettevõtte kasumit (2)

Reet Pärgma
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jobbaticali sisuturundusjuhi Maria Magdaleena Lamp
Jobbaticali sisuturundusjuhi Maria Magdaleena Lamp Foto: Jobbatical

Jobbaticali sisuturundusjuht Maria Magdaleena Lamp nentis, et välistööjõu värbamine on tänapäeval pigem vajadus kui luksus ning kodu lähedalt palkamine on küll mugav, kuid ei taga tihti parimat tulemust.

«Kui ettevõttel on ambitsioon vaadata Eestist väljapoole, siis aitavad uusi sihtturge kõige paremini mõista just sealt pärit või seal aastaid töötanud inimesed,» lausus Lamp, lisades, et värvates välistööjõudu oled sammukese ees nendest, kes seda veel teinud ei ole.

Mitmekesine meeskond = edukam ettevõte

Lampi sõnul on mitmekesisus strateegilise värbamise märksõna. «Seda võib armastada või vihata, kuid numbrid ei valeta. 2015. aastal läbi viidud McKinsey & Company uuring näitas, et mitmekesisemad firmad on edukamad – see mõjub positiivselt nii loovusele, konkurentsivõimele kui kasumile. Uuringute kohaselt on meeskondadel, millel on erinev kultuuriline, etniline, sooline ning usuline taust, 33% suurem tõenäosus ettevõtte kasumit tõsta, mitmekesine juhtkoht tõstab tõenäosuse suisa 43%-ni. Lisaks on tõestatud, et mida mitmekesisemad on investeerimisfirmad, seda paremini läheb nende investeeringutel,» ütles ta.

«Inimesed, kellel on sarnane taust mõtlevad ja räägivad samamoodi ning on tihtipeale üksteisega momentaalselt nõus. Nii ei sünni uusi lahendusi. Välisspetsialist toob meeskonda uue perspektiivi, ta näeb ettevõtet ja selle protsesse täiesti uue pilguga,» kirjeldas Lamp. 

Jobbaticali sisuturundusjuht usub, et Eesti on välisspetsialistide jaoks atraktiivne, kuna siinsed kiired arengud on neile põnevad. Kuigi väga paljudes riikides napib oskustööjõudu ja selle puudujääk on viimase kaheteist aasta kõrgeimal tasemel, on spetsialistide jaotus riigiti ebaühtlane, mis omakorda suurendab meie šansse nende siia meelitamiseks. 

Lamp toob välja neli peamist tingimust strateegilise välisvärbamise õnnestumiseks:

  1. Valmista ettevõte ning olemasolevad töötajad muutusteks ette

Enne välisvärbamist tuleb ettevõte ning olemasolevad töötajad eesolevateks muutusteks ette valmistada, et sisseelamine nii välistalendile kui olemasolevatele  töötajatele oleks sujuvam. Näiteks tasub varakult selgeks teha, kui paljud töötajad on valmis igapäevaselt inglise keeles suhtlema, milline tööalane dokumentatsiooni tuleb ümber tõlkida, selgitada välja, kuidas välistalendi ja Eesti töökultuurid üksteisest erinevad, jne. 

  1. Tee kindlaks, keda su meeskond vajab

Tee kindlaks,  milline taust ja kogemus peab oodataval töötajal olema – kas ta peab olema kindlast riigist pärit või võib olla seal ka mõnda aega töötanud, millised oskused ja kogemused peavad tal olema, milline on tema roll meeskonnas, kuidas võiks ta kaasa aidata uutele turgudele sisenemisel. 

Lisaks on strateegilise värbamise puhul oluline, et põhiväärtused peegeldaksid seda, mida sa otsid. «Tihtipeale on põhiväärtused mittemidagiütlevad, näiteks «me püüdleme täiuslikkuse poole». Keda sa siis tegelikult otsima hakkad – kedagi, kes on täiuslik?», kirjeldas Lamp soovitades viia põhiväärtused võimalikult spetsiifiliseks ning peegeldada neid läbivalt kogu värbamisprotsessis.

  1. Vii läbi põhjalik värbamisprotsess

Esmakordsel välisvärbamisel tulevad abiks värbamisagentuurid ja tööotsinguplatvormid, kes teevad igapäevase otsinguprotsessi lihtsamaks. «Loomulikult võib küsida soovitusi ka tuttavate käest, kuid agentuuri või platvormi poole pöördudes teeb suure osa tööst siiski ära ettevõte, kes teab kõiki välisvärbamise nüansse,» ütles Lamp.

Ta lisas, et ka värbamisprotsess võiks olla võrdlemisi põhjalik – see aitab minimeerida valesid ootusi ja riske.  Näiteks võiks lisaks taustakontrollile ning testidele teha mitu intervjuud ning kindlasti eelistada videointervjuusid telefoniintervjuudele. «Võimalusel soovitaksin lõppvooru kandidaadid kindlasti ka kohale lennutada, et kandidaat saaks tutvuda nii Eesti, potentsiaalse töökeskkonna kui tulevaste kolleegidega. See ei pruugi sisuliselt midagi muuta, kuid mõlemad osapooled saavad suurendada turvatunnet ning usaldust,» lausus Lamp. Ta tõi ka esile, et IKT spetsialistide värbamisel on võimalik küsida välisvärbamise toetust ka programmilt Work in Estonia, millega saab osaliselt kompenseerida välisriigist värbamisega seotud kulusid. Näiteks riigiga tutvumise külastusreisi, majutuse ja ümberasumisega seotud kulusid ning kohanemise toetamiseks personalijuhi või kaastöötaja täiendava tööaja tasustamist. 

  1. Tööta välja mitmekülge sisseelamise tegevuskava

Lampi sõnul on Eestis kogu immigratsioon võrreldes muu maailmaga võrdlemisi lihtne, mistõttu ei pea sisseelamisel tingimata värbamisagentuuri abi paluma.  Oluline on, et ettevõttel oleks olemas n-ö ümberasumispakett, mis sisaldaks vähemalt transporti sihtkohta ning 1 kuu majutust, ja onboarding protsess ehk samm-sammuline juhis, mida ettevõttes uue inimesega tehakse. «Samuti tasub investeerida inimlikku poolde ehk tagada sisserännanule tugiisik, kes on vähemalt sisseelamise jooksul talle igakülgselt toeks. Kasvõi korteriotsingutel ning esimestel poekülastustel, et leida üles vajalikud toiduained,» selgitas Lamp.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles