/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/11/23/11595754t1hc857.jpg)
Eesti Panga pangandusstatistika kohaselt on tarbimislaene võetud viimastel kuudel varasemast vähem, krediidiandja Raha24 prognoosib turu elavnemist aasta lõpus.
Eestlased võtavad jõulude eel rohkem tarbimislaene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha24 pikaaegne statistika näitab, et võrreldes suvekuudega sõlmitakse enne aasta lõppu keskmiselt 10-15 protsenti rohkem tarbimislaenu lepinguid.
Raha24 juhatuse liige Urmo Kokmann märkis, et väikelaenu võtmine saab uue hoo aasta lõpus, kui algab puhkuste periood ning ees on jõulupühad. «Puhkuste periood toob endaga kaasa laenuturu aktiviseerumise, kõll võetakse väiksemaid summasid talvepuhkuse rahastamiseks, tehakse kodus kergemaid remonditöid või soetatakse jõulukinke,» sõnas Kokmann.
Ta lisas, et kui Eesti Panga andmetel oli septembris väikelaenude aastakasv neli protsenti, siis aasta viimase kahe kuuga on oodata selle numbri mitmekordistumist. «Ka suvine Faktum-Ariko uuring näitas, et 79 protsenti inimestest peab kõige kulukamaks pühaks just jõule ning seda finantskoormust tasandavad inimesed väiksemate summadega.»
Tarbimislaenu keskmine võtja on 40-aastane linnas elav, Eesti keskmist palka teeniv pereinimene. Kõige sagedamini võtavad tarbimislaenu siiski nooremad 25-30-aastased inimesed, kes alustavad iseseisvat elu.
Suuremaid laene võtavad oluliselt rohkem kõrghariduse ja kõrgema palgatasemega inimesed, kelle isiklik netosissetulek on 950 eurot ja rohkem ning palgatöötajad - spetsialistid, kontoritöötajad, ametnikud.