«Pank» 6. osa – aga mis toimus tegelikult

Hoiupanga logo. Foto: Toomas Volmer

Eelmise sajandi üheksakümnendatel aastatel olid Eesti ettevõtted tihedalt seotud Venemaaga. Toona Eesti tööstuse lipulaevaks nimetatud Norma tootis autode turvavöösid peamiselt Venemaa autotootjale AvtoVAZ, Sillamäe muldmetallide tehase (hilisemate nimedega Silmet, Molycorp ning praegu NPM Silmet) tooraine tuli paljuski Venemaalt. Eriti oluline oli Venemaa turg põllumajandussektorile, kes võttis ka julgelt laenu ja pangad neile veel julgemalt ka andsid. Äriplaanides olid põhjendused, et poolnäljas hiigelsuur Venemaa turg on sisuliselt lõpmatu.

1998. aasta 17. augustil devalveeris Venemaa rubla ning osutus maksejõuetuks oma võlakirjakohustusi täita (defaulting) ning lisaks kuuluti välja 90-päevane moratoorium osa pankade kohustuste täitmisele, kaasa arvatud mõned võlakohustused ja kohustused tulevikutehingute suhtes.

Rubla devalveerimisega ei kukkunud kokku mitte üksnes Venemaa, kuid väga tugeva hoobi sai ka Eesti majandus.

Esimesena lõidki häirekella Eesti põllumajanduse esindajad. Sügisel nõudsid piimatöösturid Venemaa turu kadumise tõttu sadu miljoneid kroone (kümneid miljoneid eurosid) kompensatsiooni valitsuse reservfondist. Piima kokkuostuhindade alanemise tõttu saatsid väiketootjad lehmad tapamajadesse.

Valitsuselt tahtsid tagatist kuni 300 miljoni kroonile (19 miljonile eurole) ka pangad eesotsas Hansapangaga.

1998. aasta osutus pankadele konkurentsitult viimaste aastate kehvimaks. Laenuprovisjonid kasvasid  võrreldes aasta varasemaga Eesti Ühispangal kolm, Hansapangal koguni üheksa korda. Hansapank sai 60 miljonit krooni (3,8 miljonit eurot) kahjumit, veel halvemast päästis edukas liisingutegevus.

Juunis võttis Eesti Pank tegevuslitsentsi Eesti Maapangalt, kellele augustis kuulutati välja ka pankrot. Oktoobris võeti litsents EVEA pangalt, pankrot kuulutati välja järgmise aasta veebruaris.

Tegutsevatele suurpankadele läks ja neile jäi hulgaliselt pankrotistunud klientide laenu- ja liisinguklientide tagatisvara. Hambamehed naersid, et pankadel, eriti Hansa- ja Ühispangal  on oma puidu-, piima- ja kaladivisjonid.

Kellele kuuluvad Daiwa laenu vastu saadud Hoiupanga aktsiad?

«Daiwa laen – afäär või appikarje», nii alapealkirjastas majandusajakirjanik Peeter Raidla  oma raamatu «Eesti kapitali ausammas» Daiwa laenu käsitleva peatüki.

«Tagantjärele võib ju Daiwa juhtumit igatpidi hinnata, aga mina olen endiselt arvamusel, et me tahtsime sellega panka päästa. Vähemalt oma arust,» kinnitas Hoiupanga toonane juht Raidlale. «Kusjuures tänu Daiwale Hoiupanga aktsiaemissioon tegelikult ju ka õnnestus – me tõime Eestisse ligi 2 miljardit krooni (128 miljonit eurot – T.O.) raha. 690 miljonit (44 miljonit eurot) tuli emissioonist ja lisaks saime finantsturgudelt selle peale üle miljardi krooni laenuraha. Kui seda rahavoogu poleks olnud, võinuks mitmed Eesti ettevõtted kokku kukkuda.»

Marcel Vichmann Foto: Toomas Volmer

Hilisem vaidlus käis selle üle, kellele kuulus kuus miljonit Hoiupanga aktsiat. Hoiupanga toonane peajurist ja Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) üks asutajatest, hiljem ainuomanik Marcel Vichmann ütles Postimehele 1998. aasta mais antud intervjuus: «Väidan, et nood 6 miljonit aktsiat on HTASi omad ja nad on olnud HTASi omanduses kogu aeg, sellest alates, kui nad sügisel panga emissioonilt osteti. Vahepeal olid nad Daiwale panditud ja asusid Daiwa väärtpaberiarvel Hansapangas. HTAS lunastas võlakirja ning sai aktsiad oma arvele tagasi, kust Hoiupank nad seadust rikkudes ära võttis.»

Nimelt lasi Hoiupank panga kontrolli alt väljunud aktsiad arestida. Vichmann esitas politseile avalduse ja kohtule hagi Hansapanga vastu aktsiate ebaseadusliku võõrandamise eest. Hoiupank süüdistas oma hagis Vichmanni aktsiate omavolilises omandamises.

Hoiupanga toonane nõukogu esimees Joakim Helenius. Foto: Postimees Foto: / PM/SCANPIX BALTICS

Hoiupanga ja Hansapanga ühinemismemorandum kirjutati alla 1998. aasta 11. juunil. Selle kohaselt vahetati kuus miljonit HTASile kuuluvat Hoiuapanga aktsiat välja 1,584 miljoni Hansapanga aktsia vastu. 6. juulil 1998 esitas Hoiupank Tallinna linnakohtule hagiavalduse, millega palus tunnistada Coalgate’i ja HTASi vahelise tehingu tühiseks, ehk teisisõnu soovis aktsiate tagastamist Hoiupangale.  1998. aasta 20. juulil viidi ühinemine lõpule ja asja võttis üle Hansapank. 11. juunil 1999 tegi linnakohus otsuse jätta hagi rahuldamata.

Swedbank ostab vaikselt Hansapanga aktsiaid kokku

1998. aasta augustis hakkas Hoiupanga endine aktsionär Swedbank börsilt Hansapanga aktsiaid ostma. Hansapanga aktsia kerkis aasta lõpuks kaks korda 120 kroonini. Swedbanki osalus kasvas kolmandikuni. Oma pressiteates kuulutas Swedbank, et ei kavatse Hansapanka üle võtta, mis hiljem selgus, et osutus valeks.

Septembris, kui Olari Taal oli juba Hoiupangast lahkunud siseministriks, ütles ta riigikogus arupärimisele vastates, et Hansapanga ja Hoiupanga ühinemine oli klassikaline vaenulik ülevõtmine.

«Avalikkusele teada olevad faktid lubavad juba täna nimetada Hansa-Hoiu liitumist klassikaliseks vaenulikuks ülevõtmiseks,» selgitas Taal rahvasaadikutele. Taali hinnangul olid Eesti-poolsed sündmustes osalejad «etturid malelaual», kuna kogu liitumise afäär toimus nii Hansapanga kui Hoiupanga suuromanike teadmisel ja huvides.