/nginx/o/2018/11/22/11593530t1h88aa.jpg)
Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi hinnangul pole Eesti jaoks normaalne olla nende eurotsooni riikide seas, kus eelarve vastab nõuetele vaid üldjoontes. Valitsuskriisi osas arvab ta, et valitsus ei tohiks põgeneda otsuste tegemisest.
«Valitsus peab suutma teha neid otsuseid, mis on tema pädevuses. Ta ei tohi põgeneda ja delegeerida otsustamist mõnele teisele organile. See valitsust muidugi heast küljest ei näita. Samas on valimisteni küllalt lühike aeg, küllap elame üle. Nägime, et raha jagamisel oli valitsus vägagi ühtne, mille üle ei maksa ka väga palju imestada,» ütles täna Tallinnas viibinud Andrus Ansip Postimehele.
Mis puudutab eelarvet, siis arutas Euroopa Komisjon eile eurotsooni liikmesriikide eelarvekavasid ja andis neile hinnanguid.
«Meil on 19 eurotsooni liikmesriiki, nendest kümne puhul eelarvekavad vastasid stabiilsuskasvupakti nõuetele. Ja siis tulevad kolm riiki, kuhu kuulub ka Eesti, mis üldjuhul vastasid. See ei ole Eesti jaoks normaalne, kui meie riigi rahandus ei ole enam sellises korras, et me oleksime selles esimeses grupis,» oli Ansip kuri.
Tema sõnul on praegu majanduses head ajad ja headel aegadel ei peaks kõikuma kusagil reeglitele vastamise ja reeglite rikkumise piirimail.
/nginx/o/2018/11/22/11593556t1hc11d.jpg)
«Headel aegadel tuleb valmistuda mitte nii headeks aegadeks. See, et oleme langenud teise gruppi, näitab, et me ei valmistu headeks aegadeks. Minu arvates on see suur viga!» ütles ta.
Ansip tõi näite ajast, mil ta oli ise peaminister ja mil Eesti, Läti ja Leedu valmistusid majanduskriisiks.
«Kõik järgisid reegleid, keegi kolmest neid ei rikkunud. Sellest oli vähe. Eestis oli väike eelarveülejääk, mis võimaldas väikesed reservid koguda. Lätis-Leedus oli väike defitsiit, mis ei võimaldanud reserve koguda. Kriisis kannatasime kõik ühtemoodi ja ka väljusime ühtemoodi. Aga väike vahe siiski oli: Eestis on valitsussektori võlakoormus endiselt 10 protsenti SKTst, Lätis ja Leedus 40 protsenti,» ütles Ansip.
Ansip viitas asjaolule, et kuna Lätil ja Leedul polnud kogutud reserve, siis pidid nad kriisi ajal laenama ja seda koguni 30 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust.
«Kriisi ajal laenamine võib väga kalliks osutuda! Väga suur viga, mida Eestis praegu tehakse, kui headel aegadel vaadatakse ainult, kuidas nibin-nabin reeglid ära täidetud. On vähe, et sa täidad reegleid, valitsus peab olema vastutustundlik!» sõnas ta.
«Kui me praegu ütleme, et reservid pole riigile olulised, et märkimisväärne ülejääk riigieelarves pole oluline, siis võib juhtuda täpselt sama, mis juhtus Lätis-Leedus. 30 protsenti SKTst võib praegu tähendada 7-8 miljardit eurot. See on tohutu suur summa võrreldes ka selle 340 miljoniga, mis kahe aasta jooksul aktsiide ja käibemaksuna Lätti on läinud,» lisas Ansip.
Ansipi hinnangul kõnnib praegune valitsus selles osas väga õhukesel jääl. «Eesti on Euroopa Liidus tuntud kui e-riik ja kui korras riigi rahandusega riik. E-riigina oleme me endiselt tuntud…,» märkis Ansip. «Minu mure väljendamist ei saa mulle keegi keelata.»
Euroopa Komisjon: Eestis on mõningane risk
Komisjoni hinnangul on Eesti järgmise aasta struktuurne eelarvepuudujääk 0,7 protsenti SKTst. See on rohkem kui seatud eesmärk ehk 0,5 protsenti SKTst. Seega püsib Eestil mõningane risk eelarve-eesmärgist kõrvale kalduda. Samas on valitsussektori võlakoormus ligikaudu 8 protsenti SKTst, mis on ELi väikseim, teatas komisjoni esindus Eestis.
/nginx/o/2018/11/22/11594809t1hb1d3.jpg)
Komisjoni hinnangul kuulub koos Eestiga samasse gruppi Läti ja Slovakkia. Kümne liikmesriigi: Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, Austria ja Soome eelarvekavad on 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas.
Nelja liikmesriigi: Belgia, Prantsusmaa, Portugali ja Sloveenia eelarvekavade puhul on oht, et need ei ole 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas. See võib tähendada, et kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest kaldutakse märkimisväärselt kõrvale.
Itaalia puhul hindas komisjon uuesti võlakriteeriumi täitmist. Itaalia valitsemissektori võlatase ületab aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 protsenti SKTst, olles 2017. aastal 131,2 protsenti SKTst ehk 37 000 eurot elaniku kohta. Komisjoni analüüs osutab, et võlakriteeriumi ei täideta ning seega on põhjendatud algatada võlapõhine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)