Must reede kohe käes: kuidas ostelda vastu pükse saamata?

Must reede eelmisel aastal Ülemiste keskuses. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Homme on must reede ehk Ameerika Ühendriikidest alguse saanud soodsate müügipakkumiste kampaania, mis on üle võetud terves Euroopas, samuti vallutanud Eesti. Netikauplejate ülisoodsaid pakkumisi on internetis rohkem kui jõuaks jälgida.

Kui tavakauplustest ostes puudub tarbijal seaduslik õigus ostudest taganeda ja oma raha tagasi saada, siis e-kaupluste puhul on tarbijatel võimalik enamasti ümber mõelda. Seega need, kes musta reede pakkumistest pimestatult kipuvad hiljem oma oste kahetsema, saavad netipoodides üldjuhul arvestada 14-päevase taganemisõigusega. Seda aga ainult juhul, kui tegemist on Euroopa Liidu kauplejaga ning kaupleja, kellele raha on makstud, ka tegelikkuses eksisteerib.

Seega tasub pettumuste vältimiseks alati veenduda, kes on see kaupleja, kellele oma raha andma hakkad. Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa.

Esimene samm – vaata, milliseid andmeid netikaupleja enda kohta avaldab. Euroopa Liidus registreeritud e-poodidel on seadusega ette nähtud andmete avaldamine, mis võimaldab neid tuvastada: ärinimi, tegutsemiskoha aadress, ettevõtte telefoninumber jms. Veebipoed, mille veebiaadressis sisaldub näiteks co.uk, et pruugi sugugi olla Suurbritannia ettevõtted.

Veebilehe tausta ning päritolu saab uurida mitmeid interneti otsingumootoreid kasutades, nt tasub netipoe aadress sisestada http://whois.domaintools.com/ või www.scamadviser.com otsingusse, et näha millises riigis on veebilehekülje domeen registreeritud.

Tasub teada, et e-poed, mille kontaktide lingi alt ei avane andmeid kaupleja kohta, vaid pakutakse võimalust võtta veebivormi kasutades kauplejaga ühendust, ei ole usaldusväärsed. Sageli tellitakse neist just odavate hindade tõttu ning hiljem tuleb tarbijale üllatusena, et kauba tegelik müüja asub Hiinas, sest e-kaubamaja aadress jättis mulje Suurbritannia või Saksamaa kauplusest.

Teine samm – täpsusta, kellele palutakse makse sooritada? Kui märkad, et kaupleja asub väljapool Euroopa Liitu, nt Hiinas või Ameerika Ühendriikides, ei ole see tingimata ohu märk, vaid siis tuleb lihtsalt arvestada, et sellise tehingu korral ei reguleeri sinu õigusi, nt kaup tagasi saata, Euroopa Liidus kehtivad reeglid. Seega tasub eriti hoolikalt muuhulgas veenduda selles, kas kaupleja pakub ostust taganemisvõimalust, kui kalliks võib kaupade tagastamine minna ning kas hinnale võivad lisanduda tollimaksud. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate kauplejate puhul ei saa vajadusel abistada ka riiklikud tarbijakaitseasutused, nagu tarbijakaitseamet ja EL tarbija nõustamiskeskus.

Kui sul palutakse raha müüjale üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik! Kahe eraisiku vahel sõlmitud tehingutele ei kohaldu tarbijakaitsereeglid.

Kolmas samm – loe läbi kasutajatingimused. Kuigi enamik tarbijaid peab end vilunud netiostlejateks, kes on kursis 14-päevase taganemisõiguse, tavapärase tarneaja või tagastamistingimustega, tasub alati vaadata, kas ja kuidas kaupleja tarbijat tema õigustest teavitab. Netipoed, kes ei anna üheselt mõistetavalt ostueelset teavet tarbija seaduslikest õigustest, ei ole usaldusväärsed.

Neljas samm – oska eristada originaal- ja võltstooteid. «Musta reede» pakkumiste hulgas hoogustuvad ka sellised veebileheküljed, kust leiab n-ö bränditooteid või kaubamärgi kaupu. Tasub meeles pidada, et kui ka toote pilt või kirjeldus tundub tõetruu, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõna nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas tegemist on ikka originaaltoodetega. Näiteks ECCO jalatseid müüva veebipoe aadress on ee.ecco.com, mitte www.eccoesale.com.

Kui toodete hind on tavahinnast kordi väiksem või disainertooteid pakutakse enneolematult odava hinnaga, tasub pigem ost katki jätta.

Mis ikkagi teha, kui oled petta saanud?

Kui oled kauba eest maksnud krediitkaardiga ja kaup ei ole jõudnud sinuni, tasub võtta ühendust oma pangaga, kes saab algatada chargeback-protseduuri. See on ainus võimalus Euroopa Liidust väljas asuvalt petturlikult kauplejalt oma raha tagasi saamiseks. Euroopa Liidu siseste ostude osas saab sind nõustada tarbijakaitseameti piirüleste kaebustega tegelev osakond – EL tarbija nõustamiskeskus. Esmaseid nõuandeid leiad keskuse veebilehelt www.ecc.ee.