Eesti saab mereministeeriumi?

Jäämurdja Botnica on üks kahest praegu Eesti lipu all sõitvast töölaevast. Foto: Tairo Lutter

Eestil on olemas laevaregistrite pidamiseks vajalikud seadused, struktuurid, eelarved ja ametnikud. Kuna pole laevu, mille üle arvet pidada, pole ka laevaregistriga seotud riigilõivusid, teenustasusid ega muid tulusid, aga kulud on. Lipueelnõu tagamõte ongi himu hakata laevalippude turult taas manti võtma.

Eesti loovutas oma positsioonid globaalses kaubalaevanduses 2014. aastaks, kui sinimustvalge alt lahkusid viimased töölaevad. Põhjani jõuti umbes kümne aastaga – veel 1990. aastate lõpus oli Eesti Merelaevandus iseseisvuse taastamisel pärandiks saadud laevadega maailmameredel suur tegija.

Hetkel vaieldakse, kas meie registris on kaks või null laeva, sest tanker Skorpion ja jäämurdja Botnica (kahe peale kokku ligi 60 meremehega) ei ole klassikalises mõttes kaubalaevad. Meie kahe laeva meremeeste töötasudelt riigile makstavad maksud väheneksid n-ö lipueelnõu järgi umbes 800 000 euro võrra aastas.