/nginx/o/2018/11/22/11592539t1h159a.jpg)
Eesti Mereväelased tähistavad täna väeliigi 100. aastapäeva austusavaldusega mereväe looja kontradmiral Johan Pitka monumendi juures, mälestuspalvusega kaitseväe kalmistul ning piduliku rivistusega Miinisadamas.
Eesti merejõudude loomise päevaks loetakse 1918. aasta 21. novembrit, mil sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valitsuse ülem 2. järgu kapten Rudolf Schiller. Mereväe taasloomise esimeseks tähiseks peetakse 1993. aasta 1. juulit, mil Kaitsejõudude peastaabis moodustati väeliiki taastama hakkav mereosakond. Esimene sõjajärgne mereväe ülem mereväekapten Roland Leit nimetati ametikohale 10. jaanuaril 1994. aastal.
Laevastiku ja mereväebaasi üksused paiknevad Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus. Eestil on Sandown-klassi miinijahtijad nimedega Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi. Samuti on mereväes Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev Wambola, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata miinisõjaga seonduvaid andmebaase.
Juubeliaastal algas mereväe miinijahtijate võimeuuendusprogrammi aktiivne etapp, mille raames paigaldatakse Šotimaal kahe aasta jooksul kõigile Sandown-klassi sõjalaevadele uued miinijahtimise sonarid, radarid ja lahingjuhtimissüsteemid.
Mereväe 100. aastapäeva puhul on täna lipuehtes nii mereväe sõjalaevad kui ka politsei- ja piirivalveameti, Tallinki ja Lennusadama meremuuseumi merealused. Pidulikku sündmust ilmestava suure lipuehtena heisatakse laevadel signaalkoodi lipud vöörist üle mastitoppide ahtrisse.
Ühena kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje ning mereolukorrateadlikkuse tagamine. Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse võimalikke ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid riske, muutes mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule.
/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)