/nginx/o/2018/11/21/11590399t1h13fe.jpg)
Iga teine Eesti inimene leiab, et töökoosolekud oleks oluliselt efektiivsemad, kui inimesed keskenduksid arutatavale teemale ning ei istuks oma telefonides või sülearvutites, selgus Samsungi tellitud töökäitumise uuringust. Samas on erinevad nutiseadmed koosolekute läbiviimisel aina rohkem levinud.
53 protsenti uuringus osalenud inimestest leidis, et nende ettevõttes häirib koosoleku või ajurünnaku läbiviimist enim see, et inimesed teevad mitut asja korraga, istuvad nutitelefonides või sülearvutites ning ei pööra koosolekule tähelepanu. 48 protsenti vastanutest arvas, et häiriv on see, kui korraga on arutlusel mitu teemat ning kõik üritavad teisi üle rääkida ja 30 protsenti pidas ärritavaks seda, kui osalejad koosolekule hilinevad ning siis juba räägitud teemasid üle pärima hakkavad.
«Koosolekuid peetakse Eesti ettevõtetes iga päev tuhandeid ning see on üllatav, et paljud neist ei ole läbimõeldud ja efektiivsed,» kommenteeris Samsung Eesti juht Toomas Tiits. «Samas näitavad uuringu tulemused, et inimesed kaasavad nutiseadmeid koosolekutele tehtava töö hõlbustamiseks aina rohkem ning lisaks sülearvutitele ja projektoritele on aina enam kontorites kanda kinnitamas nutitelefonid ja innovatiivsed elektroonilised koosolekutahvlid.»
Pea kolmveerant uuringus osalenutest tunnistas, et kasutab koosolekul kõneldu jäädvustamiseks endiselt paberit või märkmikku, ent 47 protsenti kaasab ajurünnakule ka sülearvuti, 29 protsenti nutitelefoni ja seitse protsenti interaktiivse tahvli.
«Viimase aja levima hakanud trend on elektroonilised koosolekutahvlid, kuhu saab koosoleku läbiviija joonistada märkmeid, näidata esitlusi ning pärast kogu üles tähendatud materjali kõikidele koosolekul osalenud inimestele laiali saata,» sõnas Tiits ja lisas, et kuna 64 protsenti vastanutest tunnistas, et pärast koosolekut lähevad head ideed neil kiiresti meelest, neid on koosoleku ajal raske üles märkida või lauale tekib hunnik paberit, mida hiljem läbi ei töötata, on nutikad koosoleku läbi viimise vahendid kasulikud, et ühised mõtted kohe pärast ajurünnakut samasugusena kõigi osapoolteni jõuaks.
Veel tunnistasid vastanud, et koosolekud algavad ja lõppevad õigeaegselt ainult 39 protsenti juhtudest, 13 protsenti vastanutest hindas, et koosolekud algavad ja lõppevad harva või mitte kunagi õigeaegselt. Spontaanseteks ajurünnakuteks või väikesteks koosolekuteks leiaks muu töö kõrvalt alati või aeg-ajalt võimalust 68 protsenti vastanutest, 32 protsenti arvas, et neil seda aega pole või tekib harvadel juhtudel.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)