Danske vilepuhuja: Eesti valitsus võiks algatada uurimise rahapesu andmebüroo tegevusetuse osas

Danske Bank whistleblower Howard Wilkinson speaks at a public hearing at the Danish parliament in Copenhagen, Denmark, November 19, 2018. Ritzau Scanpix/Liselotte Sabroe via REUTERS ATTENTION EDITORS - THIS IMAGE WAS PROVIDED BY A THIRD PARTY. DENMARK OUT. Foto: Ritzau Scanpix Denmark / REUTERS

Danske panga endine töötaja Howard Wilkinson annab täna Euroopa parlamendi ees tunnistusi.

Howard Wilkinson rääkis oma avakõnes, kuidas rahapesuskandaali ei saa käsitleda kui Danske Eesti filiaali probleemi. «See puudutab kaheksat Euroopa Liidu riiki, kahte suurt USA panka ja ühte Euroopa panga USA filiaali,» rääkis ta. Näiteks tõi ta Danske Leedu filiaali, mille puhul kinnitati, et seal pole mitte-residentidest kliente. See väide esines valeks. «Danske Leedu filiaali kaudu liikus näiteks Briti Neitsisaartele registreeritud ettevõttest 100 miljonit eurot,» rääkis Wilkinson.

Wilkinsoni sõnul on Suurbritannia roll rahapesuskandaalis tema jaoks hämmastav. «Näiteks leidsid UK ajakirjanikud ühe ilmselgelt võltsi ettevõtte, kus fiktiivne juhatuse esimees suutis sündida, abielluda ja ettevõtte juhiks saada kolme kuu jooksul,» tõi vilepuhuja näiteks. 

Muu hulgas avas Wilkinson suu Eesti finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebüroo osas. «Mulle jääb mulje, et Eestis oli kaks erinevat finantsinspektsiooni. Üks, mis alustas töö 2014. aastal ja oli väga aktiivne ja teine enne seda,» ütles ta. Näiteks tõi ta asjaolu, kus Eesti finantsinspektsioon teavitas 7. aprilli 2013 Taani finantsinspektsiooni mustas nimekirjas olevatest Vene klientidest, kes tegid ülekandeid läbi Danske Eesti filiaali. «Nad ütlesid, et võtsid panaga kahel korral ühendust, kuid jäi mulje, et Danske Eesti filiaal ei soovi probleemiga tegelda. Järsku, 25. aprillil, teatati, et Danske Eesti filiaali ja Eesti ametiasutuse vahel on toimunud konstruktiivne ja efektiivne koostöö. Mis juhtus 18 päeva jooksul?» küsis Wilkinson. 

Hilisemale küsimusele parlamendist, vastas Wilkinson, et probleemid nii Eesti kui Taani ametiasutustega olid laialdased. «Ma ei tea, kas Eesti ametiasutused oli täiesti ebakompetentsed, aga nad oleks võinud Danskes toimuva peatada kohe alguses. Seda ei tehtud,» ütles Wilkinson. Eraldi tõi ta välja Rahapesu andmebüroo, kelle tööd iseloomustas Wilkinson kui erakordselt läbikukkunut.

Näiteks tõi ta ettevõtte, mis avas 2012. aasta juunis Danske Eesti filiaalis konto. 2013. aasta veebruaris raporteeriti see ettevõtte Eesti rahapesu andmebüroole, kes asus ettevõtet uurima ja sulges selle kontod sama aasta 25. septembril. Tegelikkuses aga ei takistatud raha liikumist, sest see sama ettevõte avas uued kontod ja tegutses Eesti filiaalis edasi. «Miks ei märgatud seda Eesti rahapesu andmebüroo poolt?» küsis Wilkinson. 

Rahapesu andebüroo osas ütles Wilkinson, et ei saanud nende rollist aru. «Kui oled Eestis, siis küsi neilt. Kuigi ma kardan, et vastuseks tuleb, et nad ei saa midagi kommenteerida. Ma arvan, et Eesti valitsus võiks algatada uurimise, et välja selgitada, mida rahapesu andmebüroo sellel ajal tegi,» ütles Wilkinson.

Eesti saadik Ivari Padar küsis Wilkinsonilt, kuidas suhtuti 2007.-2015. aastal rahapesu kohta tehtud hoitustesse. Wilkinson kiitis oma vastuses Eesti finantsinspektsiooni tööd peale aastat 2014, öeldes, et peale seda hakkas pank lõpuks inspektsiooni kartma. Kahjuks tõdes Wilkinson, et ühtegi teist ametiasutust selles vallas kiita ei saa.

Samuti rääkis vilepuhuja, et Danske Eesti filiaaliga sarnased skeemid toimisid ka Tšehhis ja Lätis. «Ma tean Lätis asuvate pankade nimesid, kus sarnased asjad toimusid, aga ma ei tohi neid avaldada. Tšehhi osas ma kõikide pankade nimesid ei tea, aga seal opereeris samasugune skeem,» ütles ta.

Peale Wilkinsoni ettekannet esinevad parlamendi ees ka ING Banki esindaja Diederik van Wassenaer, Danske panga tegevjuhi asendaja Jesper Nielsen, Rootsi pangandusorganisatsiooni esindaja Åsa Arffman, Euroopa pangandusjärelevalve asutuse tegevjuht Adam Farkas, Euroopa komisjoni liikmed Martin Merlin ja Alexandra Jour-Schroeder.

Howard Wilkinson esines esmaspäeval Taani parlamendi ees tunnistustega Danske rahapesuskandaali teemal, kus ta vihjas, et 230 miljardist dollarist mustast rahast liikus 150 miljardit läbi Deutche Banki.

Nagu esmaspäeval ei saanud Wilkinson ka tänases kõnes nimetada nimesid ega rääkida täpsematest detailidest, sest ta allkirjastas panga konfidentsiaalsus- ja vaikimiskokkuleppe, mille rikkumise eest võib Taani prokuratuur algatada mehe suhtes kriminaalmenetluse.