Eestis on praeguse seisuga üle 900 litsentsiga krüptoraha kaevandamisega tegelevat ettevõtet. Coinmetro sõnul on see murettekitav.
Buum: Eestis on üle 900 litsentseeritud krüptofirma (1)
Mullu sügisel jõustus Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis reguleerib muu hulgas ka õiguslikult virtuaalvääringu mõistet ja kasutamisvõimalusi.
Seadus võimaldab ettevõtetel osutada krüptoraha ja virtuaalvääringute vahetamise, ülekandmise ja säilitamisega seotud teenuseid kahe tegevusluoa alusel. Esimene neist on virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusluba ning teine virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusluba. Portaali andmetel on esimest Eestis väljastatud ligi 500 ja teist pisut üle 400.
Kuid rahapesu andmebüroo poolt välja antud finantseerimisasutuse tegevusluba annab õiguse osutada Eesti vaid neid finantsteenuseid, mis ei nõua finantsinspektsiooni tegevusluba. Nendeks on näiteks valuutavahetuse, juriidilistele isikutele laenu andmise või hoiu-laenuühistute tegevus.
Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juhi Kristjan-Erik Suurväli sõnul on tegevusluba sisuliselt registreering majandustegevuse registris ning tema hinnangul kasutatakse taoliseid tegevuslubasid tihtipeale selleks, et jätta muljet nagu oleks isikul õigus osutada investeerimisteenuseid.
Kumbki tegevusluba ei anna aga õigust tegutseda finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvatel tegevusaladel, näiteks investeerimisühinguna. Samuti ei anna see teistes riikides tegutsemiseks ega ka valuutaturul kauplemise teenuse osutamiseks õigust.
Krüptoraha nii-nimetatud kaevandamise protsessi käigus tehakse aritmeetilisi tehteid, mis hoiavad süsteemi töös, võimaldades tehingute kinnitamist ja mille tasuks on kaevandajatele vastloodud krüptoraha. Kaevandamine nõuab suurt hulka energiat.
Murcko: seadused on liiga leebed
Krüptovarade kauplemiskeskonda arendava ettevõtte CoinMetro juhi Kevin Murcko sõnul on 900 tegevusloa välja andmine murettekitav, kuna tänased Eesti krüptoettevõtteid reguleerivad seadused on liiga leebed ja on reaalne oht, et ettevõtted võivad neid aina kasvava krüptobuumi valguses kurjalt ära kasutada.
«Lahenduseks võiks siin olla tänaste regulatsioonide ülevaatamine koostöös seadusandjate, regulaatorite ja valdkonna ekspertidega. Nii oleks võimalik muuta Eesti krüptosektor küpseks keskkonnaks ja säilitada sealjuures atraktiivne, aga turvaline ettevõtluskeskkond. Oleme selleks täna oma panuse andnud ja teeme tööd Rahandusministriga, et töötada välja toimivad põhimõtted nende muutuste elluviimiseks. Selleks on muuhulgas tarvis tõsta nn uute ettevõtete vastuvõtmise ja litsenseerimise lävendit, töötada ettevõtete jaoks välja nõuetekohased testid, mida enne neile lubade omistamist läbida,» märkis ta.