Inimesed ostavad enne uut aastat ravimeid välja

Kroonilist haigust põdev inimene sai vajaminevad tabletid kätte 63 euro ja kolme sendi eest. Kui ta oleks samad ravimid ostnud 1. jaanuaril, oleks tal tulnud tasuda pea kaks korda rohkem ehk 117 eurot ja üheksa senti. Enamikule tšekil olnud ravimitele kehtis 90-protsendine soodustus, sest ravimeid ostnu on sel aastal ravimite eest välja käinud üle 300 euro. Foto: Sander Ilvest

• Sellest aastast saab retseptiravimitelt lisasoodustust alates 100€ kulutamisest.
• See võimaldab inimestel ravimid järgmiseks aastaks soodsalt ette osta.
• Haigekassa täiendava ravimihüvitise prognoos ei pidanud paika.

Tänavu kehtima hakanud uue ravimisoodustuse süsteemi tõttu õhutab osa proviisoreid retseptiravimid välja ostma veel sel aastal, teised seda mõistlikuks ei pea.

  Foto: Pm

Sellest aastast saab retseptiravimitelt lisasoodustust alates saja euro kulutamisest. Kui inimene on haigekassa soodustusega ravimitele kulutanud 100 eurot, maksab ta järgmiste retseptiravimite eest poole vähem. Kui kulu ületab 300 euro piiri, hüvitab haigekassa järgmistelt ostudelt 90 protsenti.

Uuel aastal hakatakse soodustust arvestama nullist. Kui inimene ostab aasta jooksul ravimid välja ka järgmiseks poolaastaks, ei pruugi tal tekkida piisavalt palju kulutusi järgneval aastal soodustuse saamiseks.

Just sellepärast ei pea Eesti Apteekrite Liidu juht ja Põltsamaa Uue apteegi omanikust juht Ülle Rebane mõistlikuks, et näiteks kroonilised haiged ravimid ette välja ostaksid. Praegu ostetakse Rebase apteegist välja niivõrd palju retseptiravimeid, et seetõttu on tekkinud lausa tarnehäired.

Kokkuostukampaania ohud

«Viimasel ajal juhtub sageli, et inimene ostab kotitäie ravimeid ja tasub vaid paarkümmend senti. Näiteks inimene, kes oleks muidu pidanud ravimite eest tasuma 8 eurot ja 40 senti, tasub vaid 84 senti, sest ta on aasta vältel haigekassa soodustusega ravimitele kulutanud 300 eurot. See on nii väike summa, et inimesed muidugi ostavad praegu ravimid välja,» rääkis Rebane.

Eesti Apteekide Liidu juhatuse liige ja Paide Vee tänava apteegi osanikust proviisor Kai Kimmel nõustub Rebasega ega kiida kokkuostukampaaniat. Kimmeli sõnul loodavad inimesed asjatult, et säästavad kallite arstimite pealt palju raha.

«Oleme püüdnud selgitada, et järgmisel aastal te 100 või 300 euroni ei jõua. Keegi ju tablette topelt ei söö. Kui klient ostab järgmise poole aasta varud ette ära, läheb ta uuesti apteeki alles juuni lõpus,» selgitas Kimmel.

Samuti võib julgustus ravimid välja osta põhjustada olukorra, et detsembri lõpuks saavad laod ja apteegid tühjaks.

Kimmeli kinnitusel võib uue aasta alguses inimesi tabada pettumus. «Ma juba tean, mis jaanuaris juhtub. Inimesed hakkavad oma rohtu ostma ja hüüatavad, et kuidas ma nüüd poole rohkem pean maksma,» selgitas ta.

Selle vältimiseks selgitab Kimmel juba praegu klientidele täiendava ravimihüvitise põhimõtteid. «Kindlustan oma tagalat, et mind ei rünnataks. On selge, et see juhtub. Inimesed ei mäleta, et neile on süsteemi selgitatud, ja võib-olla igas apteegis seda ei tehta,» lisas ta.

Paljud inimesed ei tea, et neil oleks mõistlik täiendav ravimihüvitis enne aasta lõppu ära kasutada.

Suured apteegiketid aga innustavad kliente retseptiravimid välja ostma. Benu apteegi proviisor Liia Saava ütles, et paljud inimesed ei tea, et neil oleks mõistlik täiendav ravimihüvitus enne aasta lõppu ära kasutada. «Kui klientidel on väljaostmata retsepte, siis juhin sellele tähelepanu ja nad on tänulikud,» lausus Saava.

Samamoodi julgustab kliente Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum. «Soodsam on ravimid välja osta aasta lõpus, sest täiendavat ravimihüvitist arvestatakse kalendriaastas kogunenud kulutuste järgi. Olemegi soovitanud klientidel nii teha,» ütles ta.

Proviisorite sõnul on inimestel uuest süsteemist palju abi. «Inimestel on väga hea meel. Hiljuti ostis üks vanem proua oma ravimid pooleks aastaks ette välja. Selgitasin talle, et ta ei pruugi uuel aastal soodustust saada. Tema aga lausus, et tal on praegu küttearved nii suured, et talle sobib, kui ei pea just talvekuudel rohtudele kulutama,» tõi Kimmel näite.

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialisti Keili Kõlvesi andmetel on kümne kuuga täiendavat ravimihüvitist saanud 110 000 inimest. Kuna varem pidi selle saamiseks taotluse esitama, tegi seda möödunud aastal vaid 3000 inimest. See tähendab, et nüüd on ravimid suuremale hulgale inimestele kättesaadavad. Sealjuures ei maksa haigekassa sõnul karta, et sama süsteem uuel aastal ei kehtiks. «See on meile avatud kohustus, nii palju kui arstid retsepte kirjutavad ja inimesed ostavad, nii palju me ka maksame,» lausus Kõlves.

Prognoos ei pidanud paika

Raha, mis oli mõeldud tänavu täiendavaks ravimihüvitiseks, on paisunud prognoositavast suuremaks. Alguses planeeris haigekassa hüvitisi seitsme miljoni euro eest, kuid see võib aasta lõpuks tõusta üheksa miljonini. Kõlvesi sõnul tuleneb see tõsiasjast, et haigekassa ei osanud ette näha inimeste hulka, kes varem kalli hinna tõttu ravimeid välja ei ostnud.

Suurem kulu täiendavale ravimihüvitisele on tingitud nii süsteemi automaatseks muutumisest kui ka hüvituse piirmäärade alanemisest. Veel eelmisel aastal kehtis süsteem, kus täiendavat ravimihüvitist hakati maksma 300 eurost.

Kui inimese omakulu oli 300 eurot või rohkem, sai ta täiendavat hüvitist 50 protsenti, ja kui kulu ületas 500 eurot, hüvitas haigekassa järgmiste haigekassa soodustusega retseptiravimitelt 90 protsenti.

Haigekassa peaspetsialist Kõlves pani inimestele südamele, et ravimisoodustus aitab vähe, kui ravimeid ei võeta nii, nagu ette nähtud. Inimeste kesisest järjepidevusest ravimite võtmisel ja sel moel haigekassa ehk maksumaksja raha raiskamisest kirjutas Postimees laupäeval.