Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Harry Tuul: püha ekspert eksitab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsi eksperdilt.
Küsi eksperdilt. Foto: Randolf Berold / PantherMedia / Randolf Berold

Eksperdi kasutamine oma poliitilisel, ärilisel või muul eesmärgil või ideooogia levitamiseks on suhtekorralduses tavapärane käik. Reeglina selleks, et pealtnäha neutraalsemal viisil oma seisukohti avalikus ruumis tutvustada, selgitada või söödavamaks teha. Aga vahel ka selleks, et lihtsalt oma huvides või oma vaatest publikut eksitada.

Sellist võtet, kus ühe inimese tuntus või asjatundlikus kantakse teistele tema arvamustele või tegudele, nimetatakse Halo efektiks. Näiteks, kui tunnustatud ja nimekas advokaat, kes varem on töötanud kõrges riigiametis, tõlgendab meile seadust või lepingut, siis kipume tema tõlgendust uskuma vaid temast õhkuva «eksperdi» kuvandi tõttu.

Kuigi kaine loogika ütleb, et advokaat esindab kliendi huve ja vaateid, mitte midagi enamat. Ning kahtlus ei teki isegi siis, kui teine ja sama tunnustatud ekspert jõuab risti vastupidisele tõlgendusele. Näiteks on seda märgata nn rändeleppe kriisis, aga samasuguseid «ekspertide» arvamusi võib leida ka näiteks tselluloositehase või II pensionisamba vaidlustes.

Eriti sage ja ilmekas ongi Halo efekti kasutamine poliitikas. See on üks kaalukas põhjus, miks valimiste eel kaasatakse erakondadesse endisi sportlasi, teadlasi, ärimehi, arste ja näitlejaid – lootuses, et nende «eksperdi» kuvand kandub ka uude ametisse. Ning see töötab, sest hoolimata sellest, et neil puudub poliitiline kogemus ning neil võivad olla olematud poliitilised oskused, annavad valijad neile oma hääle.

Samamoodi «eksperdina» ujuvad erinevate erakondade sogastes vetes ka näiteks majandusteadlased. Kes pooldab vabaturumajandust, kes tahab suuremat riigi sekkumist. Mõlemad on teadlased. Mõlemad on eksperdid.

«Ekspertarvamuse» pähe püütakse meile tihti esitada ka erinevaid küsitlusi, mida petlikult nimetatakse uuringuks. Teate küll, neid pealkirju, kus uuringu kõrval on koolon ja sellele järgneb väide. Lugejal, kuulajal või vaatajal tekib tunne, et see on midagi, mida tasub uskuda, kuigi küsitlus ise võib olla tehtud piltlikult põlve otsas või suisa osalt välja mõeldud. Ja vastupidi, isegi kui uuring on asine, võib «ekspert» seda oma suva järgi tõlgendada.

Vahel näib ka, et mõni «ekspert» võib tulevikku näha selgemalt kui nõid Nastja. Kuidas teisiti tõlgendada 40 aastast komakohtadega ennustust, mis on küll filigraanselt arvutatud, kuid algaandmed oletatud.

Teisisõnu, ekspert annab meile oma hinnangu või arvamuse. Ekspert enamjaolt ongi asjatundja, aga see ei tähenda, et tal on alati õigus. Nii võib ju rahvastikuekspert väita, et kuna hõive on kõigi aegade tipus, siis tuleks töökohtade loomine Eestis peatada. Aga avatud majanduses sellist käsku anda pole võimalik ning käsumajandus teeb selle sama rahva vaeseks.

Infosõjas surma ei saa, aga mõelda tasub ikka. Iseendal. Kas või seetõttu, et see on mõnus.

Märksõnad

Tagasi üles