Vene prokuratuur teatas esmaspäeval uuest kriminaalasjast Kremli kriitiku Bill Browderi vastu, milles süüdistatakse teda seotuses oma endise töötaja Sergei Magnitski surmaga Vene vanglas.
Ootamatu pööre: Vene prokuratuur kahtlustab Browderit seotuses Magnitski tapmisega (4)
Browderi heaks töötanud advokaat Magnitski, kes paljastas 230 miljardi dollari suuruse rahapesu ja maksupettuse skeemi, suri 2009. aastal vanglas kohut oodates. Selle raha pesemiseks kasutati väidetavalt kontosid Danske panga Eesti filiaalis.
Browder, kellele kuulus toona Venemaal tegutsev investeerimisfond, alustas seejärel rahvusvahelist kampaaniat Magnitski surma taga olevate inimeste karistamiseks, mis viis lõpuks sanktsioonide kehtestamiseni USA poolt mitmetele Venemaa tippametnikele, sealhulgas prokuratuuri liikmetele.
Prokuratuuri teatel süüdistatakse Browderit nüüd kriminaalse rühmituse moodustamises Venemaal raha pesemiseks. Samuti kahtlustatakse, et vangistuses surnud Magnitski mürgitati ja, et sellega oli seotud Browder.
Browder hämmingus
Investeerimisfondi Hermitage Capital asutaja William Browder nimetas esmaspäeval kafkalikuks Vene prokuratuuri süüdistust, nagu oleks ta seotud Magnitski mõrvaga.
«Nad jäid Skripalide mürgitamisega vahele ja vastus sellele on süüdistada mind neljas mõrvas, sealhulgas Sergei Magnitski mürgitamises,» säutsus Browder Twitteris.
Prokuratuuri süüdistused tulid vahetult enne seda, kui Euroopa Liidu liikmesriigid arutavad niinimetatud Magnitski seaduse loomist, märkis ta.
«Homme kutsub Hollandi valitsus EL-i liikmesriigid Haagi, et teha ettepanek luua üleeuroopaline Magnitski seadus. Selle eel süüdistab Vene valitsus mind Sergei Magnitski mõrvamises. See on pehmelt öeldes kafkalik,» ütles Browder.
Taust
25. juulil esitas Browder Eesti prokuratuurile uue kaebuse, milles palub alustada kriminaaluurimist Danske panga Eesti haru 26 töötaja suhtes, kes väidetavalt võimaldasid panga kaudu pesta miljardeid dollareid musta raha. Prokuratuur alustas nädal hiljem kriminaalmenetlust.
Danske Eesti filiaali kaudu võidi pesta aastatel 2007–2015 kuni 7 miljardit eurot, mis teeks sellest ühe suurima teada oleva rahapesujuhtumi Euroopas. Skandaali uurib nii Danske pank ise, Pariisi esimese astme kohus, Taani finantsinspektsioon, Eesti prokuratuur kui ka Taani prokuratuur.
Danske tellitud välisaudit näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik kahtlased ning tõenäoliselt on suur osa panga enam kui 200 miljardi euro suurusest mitteresidentide tehingute voostki probleemne, kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast.