Kus kodustati koer?

Koer. Pilt on illustratiivne. Foto: Toomas Huik / Postimees

Koera pärinemist hundist tõendavad nii geeniandmed, keskmise peni välimus kui ka käitumine. Siiski pole bioloogide seas kunagi olnud ühist meelt, millises maailma piirkonnas hunt koduloomaks muudeti.

Arheoloogilised leiud ning hiljutine geeniuuring paigutavad koera algkodu Lähis-Itta. Kuid molekulaarbioloogid võisid Hiinast pärit geeniproovid kahe silma vahele jätta, väidab Rootsi kuningliku tehnoloogiainstituudi evolutsiooniuurija Peter Savolainen, kelle uurimused paigutavad koera ürgkodu kindlalt Aasiasse, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Savolainen kasutas koera päritolu kindlaks tegemiseks mitut erinevat molekulaarset markerit.
Koos Iraani ja Türgi teadlastega uuris ta koerte mitokondriaalset DNAd ning analüüsis suure hulga Lähis-Idast pärinevaid geeniproove. Kuna mitokondrid päranduvad vaid emaliini pidi, on see pärilikkusaine liik evolutsiooniuurijatele eriti tõhus tööriist.

Töörühm kinnitas, et nad ei leidnud ühtegi kindlat tõendit koerte Lähis-Idast pärinemise kohta. Savolainen soovis uurida ka koerte isaliine ning analüüsis koos eri riikidest pärit koerte Y-kromosoomi geene.

Selgus, et ligikaudu pool kogu maailma koerte geenifondist on ühine. Oma täiesti ainulaadsete geenijärjestustega eristusid Aasias Jangtse jõest lõunas asuvad alad. «See näitab, et koerte geenid pärinevad suure tõenäosusega Aasiast,» selgitas Savolainen.

Tema sõnul kinnitab Y-kromosoomi uurimine, et Jangtse jõe ümbrus on peamine ja suure tõenäosusega ka ainus piirkond, kus inimesed hakkasid suurel hulgal hunte pidama. See klapib hästi kokku mitokondri-DNA uurimisel saadud tulemustega.

Seega kodustati hundid Aasias ning koera geenide hulgas on vaid üksikuid jälgi mujal toimunud kodustamistest.