Eesti pöördub Euroopa Komisjoni poole riigiabi loa saamiseks

Laev Eesti vetes Foto: Sander Ilvest

• Eesti valitsus pöördub riigiabi andise loa saamiseks Euroopa Komisjoni poole
• Osade meremeeste palkadelt makstav sotsiaalmaks langeb 20 protsendi peale
• Eesti lipu alla lastakse ka välismaalt juhitavate ettevõtete laevad

Eesti valitsus on kasvõi mõne laeva oma lipu alla saamise nimel loomas kodu- ja välismaistele laevafirmadele erakordseid maksusoodustusi  ja küsib selleks ka Euroopa Komisjonilt riigiabi erandi luba, muu hulgas kaasatakse muudatustesse e-residentsuse projekt.

Kaupu ja osaliselt reisijaid transportivaid laevu (mitte kalalaevu) puudutav suurim muudatus peitub sotsiaalmaksus.  Erand on lihtne: sotsiaalmaks on eeltoodud Eesti lipu all sõitvate laevade töötajate puhul vaid 20 protsenti ja seda vaid 750-euroselt maksubaasilt.

Täpsemalt on sotsiaalmaksu vähendatud sundravikindlustuse ja seda puudutava  sotsiaalmaksu osa võrra. Jääb üksnes pensioni osa.

Lisaks sotsiaalmaksule ei pea riik hetkel riigikogu menetluses oleva seadusemuudatusega eelnõu kohaselt fikseeritud maksubaasi ületavalt 750 eurolt kinni ka tulumaksu. Ehk siis: 20-protsendine tulumaks tasutakse vaid 750 euroselt maksubaasilt.

Kokkuvõttes vähenevad meretranspordi ettevõtja kulud seoses laeva meeskonna tööjõukulude ja nendelt kinnipeetavate tööjõumaksudega ning tegu on ettevõtjatele tehtava maksusoodustusega ning neile antava riigiabiga, mille tarvis Euroopa Komisjonilt eriluba küsitaksegi.

«Veeteede amet valmistab hetkel riigiabi taotlust ette ja pärast seda, kui riigikogu on asjasse puutuvad eelnõud menetlenud, esitatakse taotlus Euroopa Komisjonile,» ütles Postimehele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.

Täpsemalt riigiabi eelteade esitada pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist riigikogus. See toimus 7. novembril.

Välismaalastele Eest lipp kätte

Oluline muudatus saab toimuma ka selles osas, kes tohivad oma laevu Eesti lipu alla tuua. Eelnõu kohaselt muudetakse see välismaa ettevõtjate jaoks märgatavalt mugavamaks ning seda just e-residentsuse kaudu.

Praegu puudub välismaistel laevandusettevõtetel võimalus registreerida neile kuuluvaid laevu Eesti laevaregistrites Eesti firma kaudu, välja arvatud siis, kui selle juhatuses on Eesti kodanike enamus.

Mida toob kaasa seadusemuudatus, on see, et Eesti lippu võib kanda iga merelaev, mille omanik on Eesti firma ja selle juhatus võib olla mis iganes rahvusest ja asuda mis iganes maailma otsas. Kusjuures selle firma võivad olla distantsilt loonud ka välismaised e-residendid – nende puhul nõutakse lihtsalt kontaktisiku omamist Eestis, et oleks, kellele paberdokumente kätte toimetada.

Eesti lippu kandva kohalikku rannasõitu või Eesti sadamast regulaarreise tegeva merelaeva kapteniks võib siiski olla ainult Eesti kodanik või lepinguriigi kodanik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab nende uuenduste kaudu saada juba järgmisel aastal Eesti lipu alla 15 laeva ning aastaks 2025 koguni 300 laeva. Praegu on Eesti lipu all vaid üks meretranspordi laev – Viking XPRS.

Kuna sotsiaalmaks laekub sellele riigile, mille lipu all laev sõidab, ning iga sellisel laeval asuv töökoht loob viis töökohta maismaal, siis loodab riik aastal 2025 teenida muudatuste tulemusel  76,2 miljonit eurot lisatulu. Praegu ei laeku kaubatranspordi laevanduselt Eesti riigikassasse üldse sotsiaalmaksu.

Eesti päritolu meremehi arvatakse hetkel olevat 10 000.