/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2015/07/15/4281019t1haace.jpg)
Kuigi Eesti-Läti ühine pandisüsteem on keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul vägagi tehtav, näevad eksperdid asja hoopis teisiti. Plaani peetakse ebaloogiliseks ja lausa viimases hädas välja mõelduks, kirjutab Äripäev.
Kiisleri pandiplaan Lätiga kisub utoopiaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ennekõike oleks ühist süsteemi vaja seepärast, et Eesti alkoholiaktsiisi tõusu pärast tekkinud piirikaubanduse tõttu liigub Eestisse kümneid miljoneid Läti purke, mille käitlemise teeb Eesti praegu ära sisuliselt tasuta.
Probleem on tema sõnul selgelt olemas – tootjate hinnangul müüakse Eesti-Läti piiril umbes 100 miljonit purki aastas, millest suure osa moodustab alkoholi taara.
Kiisleri sõnul olid Lätis hiljaaegu valimised ja kokku pannakse uut valitsust, kes siis omakorda peab ühise pandisüsteemi suhtes uue seisukoha võtma. Eesti Pandipakendi juhatuse liikme Kaupo Karba sõnul on ühtne pandisüsteem Eesti-Lätiga teoreetiliselt mõistlik idee.
Eesti Pandipakendi nõukogu esimees ja A. Le Coqi juht Tarmo Noop peab Kiisleri ideed lausa ebarealistlikuks.