Uus ostukoht T1 on autota naistele

Kaubanduskeskuse T1 välisvaade. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kaubanduskeskuse T1 ehitusel oli ilmselt alles esimene vai maasse löödud, kui juba oli terve ilm täis juttu, et see saab olema üks eriline paik. Arter käis vaatamas, kas tuli ka päriselt eriline välja.

Alustuseks tuleb rääkida parkimismajast – küll on suur, küll on kitsas. Ma polnud üllatunud, kui lugesin möödunud laupäeval uudist T1 parkimismaja ummikust, sest istusin avamispäeva õhtul samuti seisakus, kuigi autosid oli juba üsna väheks jäänud. Just nimelt seisakus, sest tookord kestis see väga lühikest aega. Aga selline olukord kipub seal kergesti tekkima, sest parkimismajast välja pööramise koht on väga kitsas ning ka majas sees autode vahel ruumi nii napilt, et kui keegi manööverdama hakkab, siis kõik teised sellel korrusel lihtsalt ootavad.

Meenus mõne aasta tagune kogemus tsiklireisilt Prantsusmaale, kui leidsime end Amiensis samamoodi kõõlumas parkimismaja järsul kaldteel – ka seal oli tänavale pööramise koht väga kitsas. Ent too parkimismaja oli ehitatud südalinna, keset hooneid, kus tõenäoliselt juba Päikesekuninga ajal asju aeti. Ma ei tea, mis on T1 vabandus. Igatahes, tark inimene sinna autoga ei lähe, tramm ja rong on mugavamad. Või kui autoga minek on möödapääsmatu, siis (seda pole küll viisakas soovitada) tasub auto Ülemiste keskuse parklasse jätta.

Üldse võiksid need kaks – Ülemiste ja T1 – tõsiselt kaaluda kaht maja ühendava jalakäijate silla rajamist üle raudtee. Mida neil kaotada, nad ju ei konkureeri. Ühes on Rimi, teises Selver, ühes on mitu populaarset kiirmoe brändi, teises aeglased prouapoed, ühes on söögikohti vaid kõige nõrgematele, teises kohvikuid igale maitsele... ja kui uskuda lubadusi, tuleb neid juurdegi.