Eesti Energia suurtehingule pidurit tõmmanud Skinest Energia advokaadi Rauno Ligi sõnul vaidlustas ettevõte Nelja Energia ostu, kuna otseselt on rikutud ka Skinesti õigusi. Postimehele teadavaolevalt Skinest Nelja Energia ostuks pakkumist ei teinud ega teeks seda ka siis, kui kohus koondumise keelaks ja Nelja Energia uuesti müüki tuleks.
Ossinovski firma annab aru, miks nad Eesti Energia hiigeltehingu blokeerisid (1)
Skinest Energiat esindav Cobalt advokaadibüroo vandeadvokaadi Rauno Ligi sõnul pidanuks konkurentsiamet hindama tehingu mõju kõikidele võimalikele turgudele: Eesti elektritootmise ja hulgimüügi turule, Eesti elektri jaemüügi turule, Eesti taastuvenergia turule, sealhulgas tuuleenergia turule ning Eestis tuuleparkide arendamise, ehitamise ja käitamise turule.
«Võttes arvesse, et kõikide eeltoodud turgude puhul viitab Euroopa Komisjoni praktika pigem riiklikule turule, on meile arusaamatu, kuidas konkurentsiamet on jätnud hindamata koondumise mõju eeltoodud turgudele või leidnud, et tehingul puudub mõju nendele turgudele,» ütles Ligi.
Ta tõi näiteks tuuleparkide arendamise, ehitamise ja käitamise turu, kus tehingujärgselt oleks Eesti Energia turuosa vähemalt 78 protsenti.
«Võttes arvesse, et konkurentsiseaduse alusel peaks konkurentsiamet eeldama konkurentsi olulist kahjustamist kui turuosad ületavat 40 protsenti, siis ei ole mõeldav, et tehingul puudub mõju turgudel toimivale konkurentsile,» märkis advokaat.
Taastuvenergia ning ka tuuleenergia turgu tuleks Skinest Energia avdokaadi sõnul kindlasti käsitleda eraldiseisvana. Nii taastuvenergia turul kui ka tuuleenergia turul tegutsevad eraldi ettevõtjad, kes on keskendunud ainult nendele turgudele. Nendega arvestamata jätmine on Ligi hinnangul konkurentsiameti poolne sõnum Eesti ühiskonnale, et neid ei huvita Eesti väikeettevõtjad, kes on keskendunud oma äritegevusel väikestele turgudele, ega ka Eesti tarbijad, kes nendel turgudel toimivast konkurentsist kasu saavad.
«Kokkuvõttes mõjutab vastav vaidlus kõiki väikeseid tootjaid Eesti tuuleenergeetikas ning laiemalt kõiki tarbijaid ja avalikkust, kelle huvides samuti on, et vastaval turul säiliks konkurents ja taastuvenergiatasud ei tõuseks. Praegune olukord on eriti murettekitav, võttes arvesse, et mõni nädal tagasi levis uudis, et Eesti tarbijate taskust juba planeeritakse järgmine aasta Eesti Energiale 143 miljoni euro suurust toetust, mis omakorda võimendab Eesti Energia ja Nelja Energia tehingu negatiivset mõju. Seega seondub käesoleva vaidlusega muuhulgas see, et kas tehing sai teoks ja just sellisel kujul, tänu Eesti riigi poolt antud ja antavale riigiabile,» rääkis advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat.
Skinest Energia AS-ile kuulub Pärnumaal Esiveres 12-megavatine tuulepark, mis tootis mullu ligi 25 000 megavatt-tundi elektrienergiat kogusummas 1,7 miljonit eurot, kogu realiseeritud energia müüdi bilansihalduri kaudu.
Esiveres asub muuhulgas ka Nelja Energia 8-megavatine tuulepark.
Skinest Energia omanikeks on võrdselt 37,5-protsendiliste osalustega Oleg Ossinovski ja Toonart Rääsk, 25 protsenti kuulub Pavel Prikhodkole.
Konkurentsiamet hindas koduturuna Eestit ja Soomet
Enefit Greeni ja Eesti Energia koondumisele luba andes jõudis konkurentsiamet seisukohale, et võttes arvesse muuhulgas elektribörsi Nord Poolt toimimise põhimõtteid, elektrihindade hindu (sealhulgas hindade identsust 98 protsendil tundidest Eesti ja Soome vahel), ettevõtjatelt kogutud teavet ning Euroopa Komisjoni praktikat, oli asjakohane hinnata koondumise mõju elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturule, mille geograafiline ulatus hõlmab vähemalt Eestit ja Soomet. Koondumise osaliste turuosa kokku moodustab koondumise järgselt 14 protsenti.
Arvestades Eesti Energia positsiooni elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul ning Nord Pool elektribörsi toimimise põhimõtteid, ei tuvastanud konkurentsiamet, et koondumisega kaasneks konkurentsi oluline kahjustumine, ütle ameti pressiesindaja Maarja Uulits.
Eesti Energia: koondumine viidi lõpule enne Skinesti kaebust
Eesti Energia hinnangul on konkurentsiamet Nelja Energia ostutehingu põhjalikult läbi kaalunud ning tehing on sisuliselt lõpule viidud juba nädal enne Oleg Ossinovskile kuuluvalt Skinestilt laekunud kaebust, mis aktsiate ülekandmise pidurdas.
Enefit Green viis tehingu lõpuni 6. novembril pärast koondumise loa saamist, omandades 100 protsenti Nelja Energia aktsiatest. Seega viidi koondumine lõpuni oluliselt enne Skinesti poolt kaebuse esitamist ja selle põhjal esialgse ja ajutise õiguskaitse rakendamist kohtu poolt, ütles Eesti Energia kommunikatsioonijuht Monika Viidul.
«Kohus on andnud nii konkurentsiametile kui ka Enefit Greenile ja Nelja Energiale oma seisukohtade esitamiseks aega kuni 19. novembrini. Peale esitatud seisukohtadega tutvumist, otsustab kohus, kas võtta Skinesti kaebus menetlusse või mitte. Konkurentsiamet on Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni tehingut Nelja Energia omandamiseks riigifirma teatel põhjalikult analüüsinud. Menetlus on kestnud viis kuud, mille jooksul on amet kogunud infot nii konkurentidelt, klientidelt kui turukorraldajatelt ning hinnanud tehingu mõju konkurentsiolukorrale. Eelnevat arvestades oleme kindlad, et konkurentsiameti meeskond ei ole koondumisele heakskiitu kergekäeliselt andnud. Loomulikult anname halduskohtule kõik vajalikud selgitused ning loodame, et otsused tehakse kiiresti,» märkis Viidul.