Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/07/31/11146540t1h532d.jpg)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees ja ettevõtja Toomas Luman ütles, et kuigi maksud aitavad küll saavutada teatud eesmärke, on usk maksude kõikvõimsusse väär.
Kaubandus-Tööstuskoda tähistas eile 93. aastapäeva. Luman rääkis avakõnes, et kuivõrd maksud, lõivud ja muud rahalised koormised on olnud alati ettevõtjate huvisfääris, on maksupoliitika kindlasti üks nendest teemadest, mis ka järgneval aastal meie töölaual saab olema.
«Kuid nii nagu olen rõhutanud varemgi, on selge, et maksusüsteem ega maksupoliitika ei ole asi iseeneses. Soovides saavutada majandus-, sotsiaal- või kasvõi rahvastikupoliitikas selgeid eesmärke, on maksupoliitika sageli vaieldamatult üks vahendeid nendeni jõudmiseks. Kuid ei pruugi olla ainus ega ka kõige olulisem. Usk sellesse, et maksud parandavad kõik on väär,» rääkis Luman.
Ta juhtis tähelepanu, et maksusüsteemi muutmine võib aidata midagi saavutada, kuid võib aidata saavutatu ka hävitada, seejuures viimast on alati lihtsam tema. «Meie üks peamisi eesmärke erinevate riiklike poliitikate arendamisel ning nende kujundamisel kaasa rääkides, peab olema ettevõtete ja majanduse konkurentsivõime kasvatamine. Maksud on siin olulised, ning mistahes muudatuste tegemisel tuleb kuulata ettevõtjaid ja kaasata teaduskompetentsi,» märkis ettevõtja.
Luman rõhutas veel, et lisaks konkurentsivõime aspektile tuleb iga maksumuudatuse kavandamisel alati hinnata selle mõju ka kogumisele. «Kindlasti ei ole me nii rikkad, et saaksime lubada endale ebaefektiivseid makse, mille kogumise kulu on sedavõrd suur, et moodustab suurema osa planeeritavast täiendavast tulust,» leidis ta.