/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/19/11429577t1h567e.jpg)
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni hinnangul peaks Tallinna ja Helsingi vahelise tunneliühendusega edasi liikumisel kaaluma transpordilahendusena ka Hyperloopi.
Simson: Tallinna-Helsingi tunneliprojektis tuleb kaaluda Hyperloopi (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Simson viibib sel nädalal visiidil Los Angeleses ning kohtus ka Virgin Hyperloop-One'i kaasasutaja ja tehnoloogiajuhi Josh Giegeli ning nende uue tegevjuhiga Jay Walderiga, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
«Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel ei paku huvi ainult Euroopas. Tegemist oleks maailma pikima veealuse tunneliga ning sel oh huvilisi kogu maailmas. Hyperloopi projekt on järjest arenemas ning seda tuleb kindlasti kaaluda ka Tallinna-Helsingi vahelise tunneliprojektiga edasi liikudes,» ütles Simson pressiteate vahendusel.
Majandusministri sõnul on Eesti uutest transpordilahendustest huvitatud ja Hyperloop on tema hinnangul kindlasti üks neist projektidest, millel silma peal hoida.
Mullu septembris sõlmis Ratas Hyperloop One'i esindajatega ka ühiste kavatsuste lepingu, eesmärgiga teha koostööd Tallinna-Helsingi tunneli projektis.
Hyperloopi tehnoloogia idee on reisijate ja kaupade transport vaakumtorus hõljuvates kapslites, mis liiguvad kuni 300 meetrit sekundis ehk 1080 kilomeetrit tunnis torus, kus õhurõhk on nullilähedane.