![VILJANDI, EESTI, 23JUL15
Mehed metsas. Pildil põdrakanep.
ELMO RIIG/SAKALA](http://f8.pmo.ee/j3HaNIx5vt777FOK0WAFcqFBTWs=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2018/11/15/11576043t1h3681.jpg)
Võib julgelt öelda, et Peipsiveere köögi üks tänavusi hitte on varjusurmast tõusnud Ivani tee ehk ivantšai, mille nõudlusega ei suutnud kohalikud teemeistrid sammu pidada.
Võib julgelt öelda, et Peipsiveere köögi üks tänavusi hitte on varjusurmast tõusnud Ivani tee ehk ivantšai, mille nõudlusega ei suutnud kohalikud teemeistrid sammu pidada.
«Suvel käis meie juures üks turistide grupp, kellele rääkisin ka ivantšaist,» sõnas Alatskivi mõisa endises jääkeldris asuva Alatskivi Mõisamaitsete perenaine Külli Must LõunaLehele ja lisas, et turistigrupp soovis ivantšaid osta ning teekandik tõmmati hetkega tühjaks.
Selliseid lugusid võib kuulda Peipsiveerest veelgi, sest turistide huvi aastasadu tagasi Venemaalt Eestisse jõudnud ivantšai vastu on ülisuur ja mitmed teemeistrid laiutavad praegu ostusoovide peale vaid kurvalt käsi.
Ka Venemaal, kus on teel väga pikk ajalugu ning ivantšai on olnud Venemaa üks tähtsamaid ekspordiartikleid, on Ivani tee jõuliselt tagasi tulnud ja igapiiri taga toodetakse seda suisa tööstuslikult. Seda teed jõi nii tsaaripere kui ka lihtrahvas, seda kasutati ravitsemiseks, ning et ivantšai aitas toime tulla füüsiliste koormustega, siis jõid seda nii sõjamehed kui ka heina tegevad talupojad.
Loe lähemalt LõunaLehest.