Liviko: me pole kunagi tahtnud Eesti rahvast alkohoolikuteks teha

Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

«Meie eesmärk ei ole kunagi olnud Eesti rahvast nii-öelda alkohoolikuteks muuta. See ei ole absoluutselt jätkusuutlik,» ütleb Eesti ühe kuulsama napsivabriku Liviko juht Janek Kalvi. Ettevõte on tema sõnul võtnud suuna alkoholikultuuri parandamisele ning kvaliteedile rõhumisele.

Kui küsida, kuidas Livikol läheb, tõdeb Kalvi, et kui mõelda aktsiisipoliitika peale, siis väga hästi ei lähe. «Aastast 2015 kuni tänase päevani on aastad olnud väga turbulentsed, väga palju segadust. Eesti alkoholiturg on kõvasti kokku tõmbunud ja ütleme, et haav on päris sügav ja veritseb,» räägib vabrikant.

Tõsi, Liviko ekspordib päris palju, müüb oma kaupu enam kui 40 riigis üle maailma ja arendab premium-suunitlusega portfelli väga jõuliselt, lisas ta. «See tähendab, et oleme justkui leppinud teadmisega, et alkoholituru maht tõmbub kokku, aga see ei tähenda, et meie äri peaks väiksemaks jääma. Me panemegi rõhu justnimelt kvaliteetsemate napside peale ja see annab meile võimaluse äri edasi teha ja ka eksportida päris edukalt,» toob Kalvi Eesti turust rääkides esile pääsetee.

Vingumise asemel fookus ärile

Ta tõdeb, et võib-olla polegi ettevõtjate loomuses väga vinguda. «Me oleme võidelnud aktsiisipoliitika võitlusi nii palju, kui oleme suutnud, aga lõpuks meie käed jäävad lühikeseks ja täna tuleb keskenduda äri tegemisele ja arendustegevusele ja vähem nii-öelda virisemisele, nii see käib,» räägib Liviko direktor.

Aktsiisipoliitika kõrval on oluline aspekt ka tarbimisharjumus: mahult tervikuna on kange alkoholi, näiteks viina ja rummi tarbimine kõige sügavamas languses. Enam-vähem stabiilne on veini tarbimine, loetleb Kalvi.

Kui küsida, mis on kõige enam tarbitud alkohoolne jook Eestis, siis see on õlu. «Viin on juba suhteliselt väike ja kaduvam segment. Meie tänane äri ongi seega väga palju suunatud veini ja importalkoholi poole. Mis puudutab Liviko oma tootmist, siis siin muidugi on viin, džinn, rumm, liköörid, Vana Tallinn jätkuvalt olulised, aga turg tervikuna tõmbab mahtu kokku. Eesti inimene joob ikka aasta-aastalt vähem,» räägib Kalvi.

Liviko kuulub Eesti kapitalile, investeerimisfirmale NG Investeeringud, aga alkoholitootjal on tütarettevõtted ka Lätis ja Leedus, nii et sisuliselt on grupp rahvusvaheline, heidab Liviko juht valgust äri aspektidele, millele tavainimene tihti ei mõtle. «Tegeleme mitte ainult omatoodetega, vaid pool ärist on meil ka import. Esindame suuri rahvusvahelisi kaubagruppe Bacardit, Martinit ja Rémy Cointreau’d ning impordime väga palju erinevaid veine üle maailma.»

Just seeläbi ongi kõik riskid paremini maandatud ja kontrollitud. «Ütleme nii, et ma arvan, et Liviko on päris heal järjel. Vaatamata kõigele oleme siiski suutnud olla arenev ja edukas ettevõte,» ütleb Kalvi heatujuliselt. Samas tõdeb ta, et turg tervikuna on Eestis siiski pigem vilets.

Liviko: rõhutame kultuuri ja kvaliteeti

Hoiakute muutumise vastu Kalvi ei sõdi, vaid tõdeb näiteks, et reklaamipiirangud on paratamatud ning nemad liiga palju piirangutele vastu seisnud pole – kui ühiskond arvab, et alkoholireklaami tuleb mingil määral piirata, siis pole mõtet võtta liialt võitlevat positsiooni. «Me saame aru, et alkoholiga käivad kaasas teatavad ohud,» ütleb ta.

Kalvi sõnul ongi Liviko missioon propageerida kvaliteeti väärtustavat mõtteviisi ja ka alkoholikultuuri. «Kui inimesed hindavad kvaliteeti ja serveerimiskvaliteeti, siis nad panevad vähem rõhku alkoholi manustamisele kui sellisele.»

Seepärast peab Liviko direktor valeks lähenemiseks seda, kui hind on ainus kriteerium, mille kaudu riik üritab alkoholipoliitikat juhtida või suunata. «Siis me võtame ära kõik selle väärtuste poole. Meie roll ja eesmärk ongi pigem koolitada tarbijaid ja inimesi: pidage endast lugu ja jooge kõige paremat. Kui te head napsi tarvitate, siis tehke seda heas seltskonnas, õiges kombinatsioonis õigete söökidega, hästi serveeritult,» räägib Kalvi.

«Meie kogemus ütleb, et siis, kui inimesed juba sellise suhtumise on omaks võtnud, siis nad ka joovad vähem. Nauditakse rohkem kvaliteetset jooki, mitte ei jooda lihtsalt alkoholi.» Alkohoolikuks ei taha Liviko tema sõnul kedagi muuta, hoolimata sellest, et terviseorganisatsioonid vabriku ümber säärast oreooli üritavad luua. «Me tegeleme ka sotsiaalsete kampaaniatega, soovitame inimestel vett juua ja hästi süüa ja ainult siis alkoholi tarvitada – kvaliteetsemalt,» loetleb Kalvi.

Alkoholi võib ju päris ära ka keelata, aga see ei tähenda, et see ära kaoks, arvab Liviko juht. «Ikka inimesed joovad ja küsimus on selles, kes sellega tegeleb. Ma arvan, et Eestile on parem, kui sellega tegelevad sellised ettevõtted nagu Liviko, mitte mingid põrandaalused ettevõtted,» avaldab Kalvi arvamust.

Lisaks alkoholile toodab Liviko ka näiteks energiajooki Starter, mis on Eesti brändidest üks enimmüüduid, ning toob turule Fentimansi toonikuid ja limonaade. Toonikuäri on Kalvi sõnul praegu väga edukas projekt. «Eestis oleme ühed edukamad toonikud üldse. Kuna me toodame kvaliteetset džinni, siis me alati soovitame, et ärge rikkuge seda kvaliteetset džinni ära ebakvaliteetse toonikuga. Tasub siis juba ka kvaliteetne toonik sinna sisse panna,» räägib Kalvi ja rõhutab, et mittealkohoolsele sektorile pannakse üha rohkem rõhku.

Tuleval aastal plaanib Liviko jätkata jõulist ekspordi kasvatamist, olulise tähtsusega on ka Läti-Leedu tütarettevõtete lahendus.  «Aga eksport ennekõike. Eesti turul me näeme, et tegelikult turg tõmbub kokku ja pigem optimeerime ja püüame kuidagi säilitada oma efektiivsust. Teha seda tööd, mis oleme kogu aeg teinud, aga perspektiivilt kasvu me Eestis ei näe,» ütleb Kalvi.

Uksed linnarahvale lahti

Praeguseks on Liviko saanud 120 aastat vanaks ning andis äsja teada, et alustab sünnipäeva puhul tootmises ringkäikude korraldamist eelregistreerunud külastajatele. Osalejad saavad teha ringkäigu tootmises, külastada äsjavalminud interaktiivset muuseumit ning võimaluse osaleda baarmenide koolitusklassis LAB.

«Ajaga tuleb kaasas käia. Inimesed ootavad täna kuidagi loomulikult juba suuremat avatust,» põhjendab Kalvi, miks tehas on otsustanud uksed laiale avalikkusele lahti teha. «Reklaamplakatit oskab ju igaüks teha, aga näidata, kuidas päriselt meie meistrid siin tööd teevad, millised on need seadmed, millised on tehnoloogiad, seda saavad ainult need, kes seda päriselt teevad.»

Tema sõnul pole viinavabrikul midagi häbeneda ega varjata, vaid, vastupidi, uhkust tunda selle üle, mis meil siin on. «Ma arvan, et ka läbi selle inimesed hakkavad väärtustama neid kaubamärke ja seda mida teeme. Nad usuvad, et tõesti kasutame naturaalseid komponente, mida toome üle maailma kohale selleks, et teha Vana Tallinna. Et me päriselt destilleerime kadakamarju ja lilli, et toota Craftersi džinni. Tehase külastamine on parim viis selles veenduda.»