Rahandusministeerium: vaba tööjõuressurss võib olla ammendunud (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööjõupuudus valitseb nii puidu-, metalli- kui ka toiduainetetööstuses sõltumata hooajast. AS Jalax näiteks tunneb puudust keevitajatest.
Tööjõupuudus valitseb nii puidu-, metalli- kui ka toiduainetetööstuses sõltumata hooajast. AS Jalax näiteks tunneb puudust keevitajatest. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Rahandusministeeriumi teatel pole tööjõupuudusele kiiret leevendust oodata, vaba tööjõuressurss on ilmselt ammendunud ning ettevõttetel tuleb arvestada, et tulevikus tuleb hakkama saada väiksema hulga inimestega.

«Tööjõupuudusele kiiret leevendust loota ei ole, kuna tööpuudus on juba praegu suhteliselt madal ning tööealise elanikkonna vähenemine võimendab seda veelgi. See tähendab, et ettevõtted peavad oma tegevuse laiendamisel või ümberkorraldamisel arvestama faktiga, et nad peavad tulevikus väiksema arvu inimestega hakkama saama,» ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste kommentaariks tööhõive statistikale.

Statistikaameti teisipäeval avaldatud tööjõu-uuringu andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööga hõivatud 666 600 inimest, arv ei muutunud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Töötute arvus muutusi ei olnud ning tööpuuduse määr püsis eelmise aasta tasemel ehk 5,2 protsendi juures.

Lõhmuste tõi esile, et suurenenud on uute ehk kuni kuus kuud tööta olnud inimeste hulk. Hõivatute seas on suurenenud üksikettevõtjate hulk, kuid palgatöötajate arv vähenes aastatagusega võrreldes 3200 inimese võrra.

Majanduskriisi järel on hõive struktuuris vähenenud traditsiooniliste palgatöötajate arv ning samal ajal on suurenenud mittepalgatöötajate, sealhulgas peamiselt ettevõtjate osakaal. Kui majanduskriisi eel oli palgatöötajate osakaal hõives 91–92 protsendi juures, siis see on tänavuseks vähenenud 89 protsendile.

«Kiire majanduskasvu periood, mis algas 2016. aastal, on läbi saanud ning kasvutempo on muutunud jõukohasemaks. Majanduskasvu aeglustumise mõjusid võib näha ka tööturul, mida võimendab tööjõupuudus. Vabade ametikohtade arv on langevas trendis käesoleva aasta algusest,» märkis Lõhmuste.

Kui hõivatute arv aastatagusega võrreldes ei muutunud, siis hõivatute hulgas on vähenenud täisajaga töötamine ning suurenenud osaajaga töötamine ja vaeghõive, mis on selged märgid töökoormuse langusest, tõi analüütik esile. «Tegevusalade lõikes on pilt eripalgeline, kuid tõenäoliselt on keskmisest parem olukord nii info ja side kui ka ehitusega seotud tegevusaladel, kus nõudlus püsib endiselt kõrge,» lisas Lõhmuste.

Nii võibki hõive kasvu peatumine mõõduka majanduskasvu tingimustes tema hinnangul olla märk sellest, et vaba tööjõuressurss on ammendunud. «Meie hõivatute osakaal tööealistest on ajaloolisel kõrgtasemel 68 protsendi juures ning üks Euroopa Liidu kõrgeim. Tööpuuduse poolest on meil Euroopa madalaimateni veel ruumi, kuid ettevõtjate seas üha valjemini kõlav tööjõupuuduse probleem viitab sellele, et täiendavate töötajate leidmine ei ole senistel tingimustel enam võimalik,» rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles