/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/11/14/11572146t1h0ffb.jpg)
Investeerimise valdkonna spetsialisti Kristofer Vähi sõnul kipub kuld olema investeerimisobjektina ületähtsustatud.
Investeerimisspetsialist: kuld ei maksa dividendi ega intressi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuld on peaaegu müütilise staatusega investeerimisobjekt, mis paistab paeluvat inimesi rohkem kui ükski teine finantsvara. Olgu see siis enda tarbeks või kingitusena; virtuaalsel kujul kullakaevandaja aktsia või ETFi näol või hoopis füüsiliselt meenemündina; spekulatiivsel, pikaajalisel või «maailmalõpuks» valmistumise eesmärgil.
Inglise keeles on tingimusteta kulda armastavatele investoritele antud koguni hellitav hüüdnimi goldbug ehk kullaputukas. Kuid kullal ei ole olnud hea aasta. Jaanuari tipust on hind langenud 15 protsenti ja olles praegu küll aktsiaturgude närvilisuses mõnevõrra tõusnud, leiame selle siiski umbes 10 protsenti tipust madalamal.
Kulda peetakse traditsiooniliselt turvasadamaks. Seega viimase aja mured kaubandussõja, globaalse poliitilise olukorra ja viimastel kuudel ka majanduskasvu võimaliku aeglustumise üle, rääkimata aktsiaturgude langusest, peaksid kullale hästi mõjuma. Samuti peetakse kulda kaitseks inflatsiooni vastu. Suuremates majanduspiirkondades, nagu USA, Eurotsoon või Hiina, on inflatsioon tõusmas. Esmapilgul viitaks see kõik justkui sellele, et peaksime kohe minema kulda ostma. Kuid, nagu alati, on reaalsus mitmepalgelisem.
Pikas plaanis on kuld tõepoolest vara väärtust säilitanud. Kuid tuleb ära mainida, et pean pika plaani all silmas paarisaja aasta pikkust perioodi. Öeldakse, et sajandeid tagasi sai untsise kuldmündi eest osta korraliku meeste ülikonna, ning tänapäeval samuti. Seos ja korrelatsioon inflatsiooniga on tõesti olemas ja eriti kõrge hinnatõusuga aastatel.
Küll aga pole see seos tüüpilise investori jaoks praktiliseks tarbeks kuigi regulaarne, sest näiteks 80ndatel ja 90ndatel aastatel kullahind koguni langes keskmiselt 2-3 protsenti aastas. Samal ajal inflatsiooni tõttu hinnad kahekordistusid. Nagu ka teised toorained, kuld ei maksa dividendi ega intressi.
Seifis seisev kuldmünt või garaažinurgas kanistris olev bensiin ei ole aasta ega kümnendi pärast kuhugi poole arenenud. Seega ei ole toormetes sellist õigustatud ootust, et neid hoides peaks vara väärtus kasvama. Seega ei sobi kuld ja muud toormed pikaajalise osta-ja-hoia tüüpi investori portfelli nii hästi kui aktsiad või võlakirjad. Ning ehkki kuld peab pikas plaanis inflatsiooniga sammu, on tema ajalooline keskmine tootlus siiski kordades väiksem kui näiteks aktsiaturgudel, jäädes näiteks viimase 40 aasta jooksul keskmiselt 2,5 protsendi juurde aastas, võrreldes USA aktsiaturu keskmise 8,8 protsendiga või maailmabörside keskmise 7,6 protsendiga.
Seetõttu ütlengi kullaputukatele, et pikaajalise investori jaoks võiks kuld täita riskide hajutamise rolli, kuid tema madalama keskmise tootluse ja tsüklilisuse tõttu ei tohiks võtta portfellis lõviosa.