Ministeerium: pensionifondi eesmärk polegi inflatsiooni lüüa

Vaene pensionär (sümbolfoto). Foto: Caro / Teschner / Caro / Teschner/Scanpix

Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadusandlusest.

«Fondide, välja arvatud indeksfondide investeeringud näitavad, et konservatiivsus investeerimispoliitikas ei ole olnud mitte niivõrd regulatsiooni mõju, vaid fondijuhtide valik, sest ka kehtiv aktsiapiirang ei jää jalgu. See ei käi siiski konservatiivse pensionifondi kohta, sest seal on üsna palju seaduses ette ära öeldud, sealhulgas aktsiariski praegu võtta ei saagi,» ütles rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov BNS-ile kommentaariks ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangule, et Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus jääb ka järgnevatel aastatel inflatsioonile alla. Selle taga on Liivamäe hinnangul aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Rahandusministeeriumi nõuniku sõnul on seadusega muu hulgas kehtestatud, et pensionifondi valitseja peab valitsema konservatiivset pensionifondi ja et muude pensionifondide puhul võib aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse investeerida kuni 75 protsenti pensionifondi vara väärtusest, sealhulgas aktsiatesse kuni 50 protsenti pensionifondi varast. «Lisaks aktsiatele ja muudele aktsiariski kandvatele instrumentidele võib kohustusliku pensionifondi vara investeerida ka muudesse investeerimisfondide seaduses lubatud instrumentidesse, näiteks kinnisvara, hoiused, võlakirjad ja muu. Ei saa aga öelda, et seadus kohustaks pensionifonde kitsalt võlakirjadesse investeerima,» rääkis Fedotov.

Samas tõdes ta, et erandiks on konservatiivsed pensionifondid, mis aktsiariski üldse võtta ei või ja mille vara võibki investeerida vaid hoiustesse, võlakirjadesse ja muudesse samaväärsetesse võlakohustustesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, võlakirjafondidesse ja tuletisinstrumentidesse. Sellel on aga selge põhjus, kuna konservatiivsetel fondidel on oma eesmärk.

«Muuhulgas kehtivad konservatiivse pensionifondi investeerimisel võlakirjadesse ka reitingupiirangud. Siinkohal on aga oluline märkida, et konservatiivse pensionifondi eesmärk ei ole inflatsiooni lüüa, aga on raha säilitamine. Siit ka investeeringute konservatiivsus seadusandluses,» rääkis Fedotov. Teiste kohustuslike pensionifondide puhul seadus võlakirjadele reitingupiirangut ei sea ega kohusta otseselt ka pensionifonde võlakirjadesse investeerima.

Rahandusministeeriumi nõunik lisas, et riigikogus on menetlemisel investeerimisfondide seaduse muudatused, mis muudavad ka kohustuslike pensionifondide investeerimispiiranguid. «Muudatused ei tegele küll eraldi võlakirjadega, kuid lubavad võtta kohustuslikel pensionifondidel rohkem aktsiariski – kuni 100 protsenti –, investeerida rohkem kinnisvarasse ja teha muid turuväliseid ja vähem likviidseid investeeringuid, mis olemuslikult pensionifondide portfelli sobivad ja mille eesmärk on pensionifondide tootlust parandada,» märkis ta. Seadusemuudatused annavad ka konservatiivsetele pensionifondidele õiguse kuni 10 prtosendi ulatuses fondi vara väärtusest aktsiatesse investeerida.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul on oodatava kehva tootluse pensionifondide investeeringud võlakirjadesse, mis praeguses makromajanduse keskkonnas pakuvad väga väikest või lausa negatiivset tootlust, teatas Liivamägi kommentaaris. «Suur osa Eesti pensionifondide ning eelkõige konservatiivsete pensionifondide investeeringutest on tehtud võlakirjadesse, mis on tänases makromajanduse keskkonnas negatiivse reaaltootlusega investeering. Nende võlakirjade tootlus tähtajani jääb tänu ülimadalatele intressimääradele alla inflatsioonile, aga samal ajal on võlakirjad avatud tururiskile,» märkis ta.

Mainori ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektori sõnul on keeruline teha etteheiteid pensionifondide halduritele, kuna nad järgivad neile ette kirjutatud seadusi. «Riik kohustab varahaldureid kapitali võlakirjadesse paigutama, isegi kui see on praeguses makromajanduse olukorras ebaatraktiivne investeering,» ütles ta. «Ühe lahendusena võiks riik muuta seadust ning võimaldada varahalduritel paindlikumalt investeerida. Kui võlakirjad on tänases makromajanduse tsüklis negatiivse reaaltootlusega, siis võiks fondihalduril olla paindlikumad võimalused teistesse varaklassidesse investeerimisel,» rääkis ta.

Lisaks on tema sõnul väga oluline pensionifondidesse raha kogujate finantsteadlikkuse tõstmine ning ootuste juhtimine, kuna kui inimesed on otsustanud koguda oma pensionit konservatiivsetesse pensionifondidesse, siis on neil ebamõistlik tänases makromajanduse keskkonnas oodata nendelt fondidelt positiivset reaaltootlust, kuna pensionifondis olevate võlakirjade tootlus paratamatult jääb alla inflatsioonile.