Perling: Venemaa infost rahapesu uurimisel abi ei olnud (6)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikogu õiguskomisjonis Venemaa rahapesualastest õigusabitaotlustest rääkimas käinud riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul ei saanud Eesti Vene poolelt selliseid materjale, mis oleks aidanud Eestit Danske panga rahapesu uurimisel edasi.

Perlingu sõnul andis ta täna õiguskomisjonile ülevaate Venemaalt aastatel 2012 ja 2014 laekunud õigusabitaotlustest ning prokuratuuri 2013. aastal  alustatud kriminaalmenetlusest, mis paraku kuhugi jõudmata 2017. aastal lõpetati.

Perling tõdes, et Eesti pool oli juhtumi uurimisel koostööaldis, viis läbi ülekuulamisi ja saatis mõlemal juhul Venemaale ligi 90 lehekülge materjale.

«Mingis vormis koostöö toimis. Teisalt ei saanud me 2013. aastal alustatud kriminaalmenetluse raames meie esitatud taotluste peale Venemaalt tõendeid või materjale, mis oleks meid edasi aidanud. Selline see koostöö oli,» ütles Perling.

Ta nentis, et prokuratuuri kohustus on suhtuda ettevaatlikult taolistesse õigusabitaotlustesse, nagu tulid Venemaalt.

«Kui Venemaa õigusabitaotlustes on midagi justkui väga detailselt kirjeldatud, ei saa  me ei teha sellest kaugeleulatuvaid järeldusi ja peame suhtuma sellesse infosse teatud ettevaatlikkusega, eriti mis puudutab rahapesu ja üldse raskete kuritegude menetlusi,» lausus Perling.

Ta tõdes, et rahapesu kuritegusid ongi väga keeruline kohtukõlbulikuks menetleda.

«Rahapesujuhtumine menetluste tõhususe eeldus on, et riigil on endal ühelt poolt hea analüüsivõimekus ja teisalt tööriistad, aitavad sellise varjatud kuriteoliigi puhul tõendeid koguda. Oluline on ka see raha, kui vähegi võimalik, võimalikult kiiresti kinni pidada ja pöörata tagasi sinna, kus on selle seaduslik koht ,» ütles peaprokurör.

Perling lisas, et isegi kui Venemaa oleks juhtumi raames ilmutanud suuremat kostöötahet, ei julgeks ta ühte kriminaalasja üles ehitada vaid koostööle Venemaaga.

«Vaja oleks suurt tööd nii siseriiklikult kui ka koostööd paljude teiste riikidega. Rahvusvaheliste rahapesujuhtumite puhul toimub eelkuritegu ühes riigis, siis raha liigutatakse raha kiiresti läbi mitmete riikide, ning raha jaguneb erinevate firmade vahel hoopis kolmandates, neljandates ja viiendates riikides. Selliste kuritegude uurimine on väljakitse. Reeglina ollakse selleks ajaks hiljaks jäänud, kui hakatakse alles siis reageerima, kui raha on riiki juba läbinud. Riik peaks ikka juba enne oma analüüsivõimekusega valmis olema ja reageerima kohe, kui on esmased viited rahapesule,» ütles Perling.

Riigi peaprokurör lisas, et ta andis täna riigikogu õiguskomisjonile õigusalasest koostööst ülevaate mahus, mis oli tema hinnangul vajalik parlamendi liikmetel teada rahapesuvastasest võitlusest.

«Ma kirjeldasin, milliseid dokumente me oleme edastanud ja milliseid ülekuulamisi läbi viinud. Aga ma tegin seda üldistatult, kuna ei pidanud võimalikuks detaile ja nimesid avaldada. Riikidevaheline koostöö eeldab vastastikust usaldust, mis põhineb konfidentsiaalsuse põhimõttel. Seda tasakaalupunti otsides ma õiguskomisjonis õigusabialasest koostööst rääkisin,» ütles Perling.

Karilaid: Danske juhtumis nappis analüüsivõimekust

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul sai komisjoni kohtumisel praeguse ja endise riigi peaprokuröriga kinnitust arusaamale, et Danske panga filiaali rahapesujuhtumi puhul ei liikunud andmed piisavalt kiiresti ning Eesti ametivõimudel nappis analüüsivõimekust.

Teisipäeval kohtus riigikogu õiguskomisjon riigi peaprokuröri Lavly Perlingu ning endise peaprokuröri Norman Aasaga. Perling vastas aastatel 2012 ja 2014 Venemaa poolt esitatud õigusabitaotluste kohta käivatele küsimustele ning Aas jagas selgitusi Ühendkuningriigi ärimehe Bill Browderi kaebuste kohta. 

«Õiguskomisjon sai kohtumisel Norman Aasa ja Lavly Perlinguga kinnitust oma varem kujunenud hüpoteesile, et parem oleks võinud olla nii andmete liikumine kui ka analüüsivõimekus,» ütles Karilaid BNSile.

«Nii Browderi avaldus kui ka Venemaa esitatud õigusabitaotlus kinnitasid probleemi tõsidust,» sõnas Karilaid ning lisas, et õigusabitaotlus puudutas ka Danske panga Eesti filiaali tegevust. «Ohusignaalid oleksid pidanud töötama palju aktiivsemalt,» ütles ta. 

Karilaiu sõnul soovib õiguskomisjon kohtuda veel ka toonase peaministri Andrus Ansipiga. «Soovime teada, kuidas toimis toona valitsuse juurde moodustatud rahapesu tõkestamise komisjon,» märkis Karilaid. Tema sõnul on kutse Ansipile edastatud, kuid vastust pole komisjon veel saanud.

Ka soovib õiguskomisjon kohtuda toonase keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo analüüsitalituse juhi Aivar Orukasega. «Tema käest loodame saada ülevaate rahapesu probleemi sügavusest aastatel 2008-2013,» sõnas Karilaid.

Danske Banki Eesti filiaali kaudu võidi pesta aastatel 2007–2015 kuni 7 miljardit eurot, mis teeks sellest ühe suurima teada oleva rahapesujuhtumi Euroopas. Skandaali uurib nii Danske Bank ise, Pariisi esimese astme kohus, Taani finantsinspektsioon, Eesti prokuratuur kui ka Taani prokuratuur.

Danske tellitud välisaudit näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik kahtlased ning tõenäoliselt on suur osa panga enam kui 200 miljardi euro suurusest mitteresidentide tehingute voostki probleemne, kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast.

25. juulil esitas Venemaal tapetud advokaadi Sergei Magnitski õiguste eest võitlev Bill Browder Eesti prokuratuurile uue kaebuse, milles palub alustada kriminaaluurimist Danske panga Eesti haru 26 töötaja suhtes, kes väidetavalt võimaldasid panga kaudu pesta miljardeid dollareid musta raha. Prokuratuur alustas nädal hiljem kriminaalmenetlust.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles