:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/25/11445281t1hba15.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul on personali voolavus Eestis taasiseseisvusaja suurim ja juba iga neljas töötaja vahetab parema palga või töötingimuste nimel töökohta.
Rekordiline sagimine tööturul: iga neljas töötaja ostetakse parema palgaga üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on igas kvartalis umbes seitse protsenti töötajaist omal soovil senise tööandja juurest lahkunud ja alustanud tööd kellegi teise heaks. Laias laastus tähendab Kattai sõnul seda seda, et ühe aasta sees siirdub iga neljas palgatöötaja paremate võimaluste teed.
Majanduskeskkond on viimaste aastate soodsaim. Nõudlus toodete ja teenuste järele kasvab nii kodu- kui ka välisturul ning et sellest osa saada ja müüki suurendada, peavad ettevõtted üldjuhul inimesi juurde palkama. Kuna töötuid peaaegu pole, tuleb ettevõtetel üle meelitada juba rakkes olevaid inimesi, pakkudes paremat palka. Seetõttu ongi tööjõu voolavus praegu Eestis suurem kui eales varem, kirjeldas ökonomist.
«Isegi eelmise buumi ajal, mil ringlesid jutud, et ehitajaid ostetakse üle suisa ehituspoe kassajärjekorras, ei vahetatud töökohti nii agaralt kui praegu. Võib ette kujutada, kui hull oleks olukord veel siis, kui tööjõupuudust ei leevendaks töine sisseränne, mis on tollasega võrreldes tublisti suurenenud,» ütles ta.
On selge, et sellises olukorras jäävad sõelale ettevõtted, kes suudavad pakkuda paremaid töötingimusi, eeskätt suuremat palka. «Seega pole üllatav, et küsitlusandmete põhjal kurdavad töötajate nappuse üle ennekõike ettevõtted, kelle tootlikkusnäitajad on madalamad ning seetõttu ka palgad väiksemad. Nii mõnegi jaoks neist muutub olukord paraku väljakannatamatuks, sest ettevõtlusmaastikul käib karm olelusvõitlus,» rääkis Kattai.
Ta selgitas, et inimeste liikumine tasuvamale töökohale on ka üks põhjustest, miks keskmine palk sedavõrd kiiresti tõuseb. Isegi aasta alguses jõustunud uus tulumaksu süsteem, millelt oodati tööjõukulude kasvule teatavat leevendust, pole palkade kasvu ohjeldanud. «Ühesõnaga, heitlus töötajate nimel jätkub täistuuridel,» ütles ökonomist.
Töötus 10 aasta madalaim
Oktoobri lõpus oli töötuna registreeritud 29 759 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,6 protsenti. See on viimase kümne aasta üks madalaim näitaja.
Ka tööandjate keskliidu tööjõutermomeeter on näidanud, et tööjõuturul on olukord väga kuum. Kuigi töötute arv vabade töökohtadega võrreldes kolmandas kvartalis veidi kasvas, peab 40 protsenti tööandjatest tööjõupuudust endiselt suurimaks arengut takistavaks teguriks.
«Valitsus teeb valimiste ootuses kohapeal ringe ja ootab, et asjad laheneks iseenesest. Ei lahene. Olukord pingestub iga kuuga. Ükskõik, kuhu vaatad, kõikjal on inimesi puudu. Täna on juba ka tervise ja hoolekande valdkonnas inimesi puudu, selle tulemusena võivad varsti inimesed abita jääda. Ka poliitikud möönavad tegude vajalikkust, kuid olukord on muutumatu juba pikemat aega,» ütles tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar novembri alguses.